lume all lained jääs täiskuu augustis kullendav järvekupp tsiitsitaja erutund hääl ülal taevas hall pilvine veel nii pea ei muutu kõrgeks siniseks
üksiku varese lennulegi tühjaks jäänud taeva all vaatad nüüd juba järele veel lainetes õõtsuvale järvele vees eha värvele
hallvalge lume all põld ja järv Petasmäe mändes nõlv see ongi talv värvest ainult must ja valge aeg mil tuppa tuleb tuua kuurist kuivi halge olla ka ise pisut malbem
paat taevas kallas vees jalgupidi pilliroog kuis kõiksus seda valvab kiivalt hoiab koos ära lähen rootsiitsitaja ärevalt ootab ta üksi saaks jääda pesa ning järve eha värvega
joo tühjaks seegi hetk kus kasel koltub esimene leht järve ääres pillirool räsib mida tuule hoog sind puudutama üleni hakkab suve lahkumise valu lumeni ära see talu
enam järv pole jääs tagasi vees lained üksik luik kaldapajud valged pilved järve kohal sellest kõigest seegi kevad juba kordi oled tänus ohand
kui aeg saab täis on lumi läind kaob järvelt jää kraavist hang kasemahla täis saab pang lihtsalt olla on hää hing et enam pole talve vang
Kolme aastasele Helmile ütle nüüd lind on õhus kala vees tarus valmib suvel mesi mina kilkan järve vees siis kui soe on vesi
Nii palju taevas on pisaraid maha sadanud lompideks muutunud jõgedeks, järvedeks kasvanud soolasesse merre voolanud
nii võikski jääda vees mets järve kuldne kupp kõrge augusti sinitaevas sul unub aeg peos et aer kuhugile oli rutt sust kaugele jääks maha nii kurbus kui ka nutt
Väike päike leidis läike lumehelbelt, külmund' lehelt, jõelt ja järvelt, metsast hangelt, lumeaasalt võttes kaasa jõulutunde hea ja helde... T. S.
Rohkem kui järves vett, rohkem kui seebil mulle, rohkem kui kärjes mett - soovin õnne sulle!