Sõnale jõulukuu leiti 36 luuletust
Jõulukuu
Hämardumas õhtutaevas,
valge lumi katmas maad.
Kaunis linnatule kumas,
peatselt ilmub tuttav saan.
See ju jõulumees, kes muu
oodatud ta jõulukuul.
Kes on olnud tubli, kraps
kingitusegi saab naks.
Küll on jõuluõhtu tore,
rõõmu, lusti nii mis kole.
Kahjuks õhtu läheb ruttu,
juba aeg on minna tuttu.
Külla tuleb teine mees-
Mati see, kel uneliiv on koti sees.
Seda meile silma puistab,
unemaale viib, ei luiska.
Unes näeme valgeid jõule,
pidusööke, jõulusalme.
Õnneks aasta pärast uus-
jõulukuu on tulekul.
Jõulukuu
Jõulukuu, jõulukuu,
taevas särab hele kuu.
Kuusepuu, kuusepuu,
ilus oled pidurüüs.
Jõuluvana, jõuluvana,
sind on meile väga vaja.
Päkapikud toredad
kingitusi pakivad.
Piparkoogid krõbedad,
laste suud on magusad.
Juurde tuleb tantsu, tralli,
sellel jõuluajal kallil.
Jõulukuu on kallimatest kallim
Aeg viimaseid tunde lööb kokku,
varsti käes on jõuluõhtu.
Minulgi jõuluplaanid küpsevad peas,
uusi mõtteid tuleb aina reast.
Kuusepuu on ehteis juba,
särama on löönud tuba.
Aknast sisse piilub kuu,
tahab tuppa-, kuid ei mahu ju...
Terve ilm vajab helgust, valgust,
sellel kaunil jõulukuul.
Jõuluaja rahu on kallimatest kallim,
kallimatest kallim on jõulukuu-.
Helde,lahke jõulukuu
Ehted sädelevad puudel
taevas särab kuldne kuu
virmalised värve loovad
hea tuju kaasa toovad
Lumehanged kõrged,valged
aiapostidel mütsid valged
punavad on lastel palged
piparkoogised on suud
Jõulukuu on helde, lahke
Särab igal jõulupuul!
Jõuluootus
Kaunid jõulud teel on juba
särab silm ja särab süda
kuused ootel metsateel
rõõmu juurde tuleb veel
Pilvist maha sajab lumi
sajab õhtust hommikuni
hõbehärma puistab kuu
kauniks muudab jõulukuu
Küünlasära hinge paitab
mured ära viia aitab
kauaks jääb põlema südame-
Nii väga me jõule vajame.
Detsembrikuu
Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.
Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!
Jõilukuised ilma vingerpussid
Jõulukuised ilma vingerpussid.
Nüüd jõulukuul on ilm ju sula,
Igal pool ju vesi vulab,
Lumi oli maas ju meil,
Ei enam ole suusateid.
Nüüd näeb vaid märgi loikusid,
Karud siiski suikusid,
Jõulupühaks ehk ju ikkagi,
On ka lund ju rikkasti.
Siis vanataat saab sõita saaniga,
Kui tahab hoida tava ta.
Kuid kui ilm jääb siiski sulaks,
Jõulud siiski meile tuleks.
Ehkki mustad oleksid,
Pühad siiski oleksid.
Me maal on mõnus elada,
Ilm siis aina üllatab.
Jõuluaeg kestab
Jõuluaeg see kestab veel,
ta kallis on ja kaunike.
Kuuskedel on särts ja sära sees,
terve nädala veel jõulumenu keeb.
Õrnalt uksele koputab jõulumees,
mõni riigikogu uks on avatud veel.
Öötaevas helendab valge kuu,
ta küll kõver on,
kuid lai ja lahke naeratus suul.
Jõulukuu pakub veel armastust suurt,
andeksandmist
ja rahu uut.
Jõudu ja jaksu juurde veel,
et vana- aasta kannatusi poleks teel.
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Mõeldes kuusepuule
Kasvad eraldi sa teistest
mu käharpäine kuusepuu.
Sul valikuid ei ole olnud
imekaunil jõulukuul.
Ainult mina tean,
et siin sa kasvad,
külastan sind iga kuu.
Tea, et jõuluajal särad,
ehitud saab terve puu.
Jõuluööl on kõik nii valge,
tähesära taeva all.
Mina sinuga mu käharpäine kuusepuuke-,
sõimes määgib lambatal..
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.
Jõulurõõmu mahub palju südame
Päkapikud on küll väiksed,
aga nende jõud on suur,
jõulude ajal päkapikke
täis on terve ilmaruum.
Kõikjal siginat, saginat kuulda,
piparkooke täis on ahjusuud,
lapsed maiad on jõulukuul,
rõõm lööb särama kahvatul kuul.
Ehetes kuusepuu kõlistab oksi,
kuusepuu all päkapikke istumas nähti.
Kingitusi on sama palju kui häid lapsi,
egas päkapikud niisama ei rapsi,
neil on ikka tõsi taga.
Kingikoti kuhjad on kõrged kui lumehanged,
oi, milline rõõm on südame peal,
päkapikud tööst rõõmu tunnevad seal!
Igal jõuluajal nad ringi piiluvad maailma peal .....
Oi seda rõõmu ja lusti
Oi seda rõõmu ja lusti,
oi seda õnnelikku meelt.
Kuskil juba päkapikke nähti,
nähti jõulutähte säramas teel.
Missest, et et kuu on poolik taevas,
nüüd laiem on ta naeratus suul.
Ta kõrgelt ülevalt alla vaatab,
saadab valgust imekaunil jõulukuul.
Jää hüvasti laulumemm!
Jõulukuul lahkus üks laulusuu.
Imeline aeg ta endaga kaasa viis.
Ta rahus tukkuma jäi igaveseks.
Vaikima jäi laulusuu.
Meile jäävad tema laulud alles.
Jäävad südamesse igavest.
Kuusepuule laskunud on inglid.
Valu paistab välja ehetest.
Jää hüvasti laulmemm!
Jõulud pehme aseme on kinkinud Sull'.
Valge pehme pilvepadja peal Sul puhata on hea.
Jõulude ootel
Mul jõuludest on rõõmus meel,
ta ikka hingesoppi poeb veel.
Tunne magus on südamel,
üllatusi ootan pühadel.
Hiirekõrvul kuulatangi juba,
püüan olla rahus ja tasa.
Ahjusuugi ootel on juba,
ootab piparkookide küpsetamiseks luda.
Varakult ehitud kuusepuul
on rõõmu palju jõulukuul.
Suurimaks kingiks oleks jõuludelt see,
et meis kõigis valitseks rahulik meel.
Jõulud on hingele lähedal,
päevad kiiruga lähevad.
Jõulud muudki tulevad,
meeled on nii ärevad.