Kannatuse karikas klirr-di! purunes… Oi-oi, milline pahandus – selline varandus! /Mari*Uri/
Õues enam pole pime, juhtunud on üks väga suur ime. Kevad on marssinud linna, lille lõhn on jõudnud juba ninna. Koolilaps nüüd puhkusele sõidab ja ühe suure karika võidab.
ära ütle sul elus on olnud õnne et sinust see karikas mööda on läinud käest kätte mis paljudel käinud surm ääreni täitnud päeva põrguks taevani läitnud
on igaühe hinges Suur Prantsuse revolutsioon milles sündis ilma vabadus võrdsus vendlus rahvaste kartlik embus karikas millest janus jood elu vaprust imelist heldust
Igatsus ulatub hinge põhjani ja hakkab kurbust looma. Südamekarikas on pisaraid täis ääreni ja hakkab valu tooma. Sel hetkel tahaks langeda pisut, pisut kooma.
Vahel piisab väiksest piisast, et täita õnnekarikas. Vahel naerata ilma vaevata, luues sära maailma. Vahel proovi Sa silma vaadata, leidmaks eluallikat. - Tarmo Selter - 2022
Kannataja silmad on pisaraid täis Kannatuste karikas ei saa iial täis Kannataja meel on raske kui tina Kannataja ei tunne enda hinges viha Vahest kurbus murrab kannatuse maha
Kus on mu rõõmude allikas? Kus on mu ääreni täis murede karikas? Kus on mu täitumatud unistused suured Kes olen ma ise? Kus on mu juured?