Vaata ette, teed on libedad! Kukkudes võid põruda! Ei siis hõiskamisel ruumi ole ja tagajärg võib olla üpris kole.
Tuisk lükkas lumed vihisema lõi hanged kihisema tuul küünlakuiselt jäine, karm
* nagu valgus päevas lahtub veres arm valge toomingana juba lemmetab Su sarm pea keera ära küll ilu võib olla vahel karm
Karmapasun lööb teid Seda vastu õlga Ei anna aega Aeg lööb sisse mõra Kaovad seda Enne Kakskümmend kaheksat Ei anna halastust Pooleks kõik
Veel natukene nuttu ja natukene hala. Varsti tuleb karma ja karistab anastajat. Vana_aasta sisse põimunud sõjaõud ei tohi venida uude... Ees müürina seisab uue aja jõud.
Ei ole sind näinud kaua piir lahutanud meid Hirmu tundes aina hägune kõik näib Lootus tärkas siiski näha sind,mu arm Kaks südant kokku saidki purustatud elu karm
Onu Aksel paljapäi õues kunagi ei käi. Miks ei käi ta paljapäi ! Sest ta lemmikloom on täi. Keset karmi talveilma Lemmikloom võib saada külma.
Sügis tuli lehed maas, kooliaasta käes on taas. Õppida ei viitsi ma, nagu eile sina ka. Õpetajalt kahe sain, kodus ootab karm laim. Telekast saab mõelda vaid, kapinurgal seisab saib.