Sõnale katastroof leiti 13 luuletust
katastroof
mul on nutt kurgus kinni,
ma ei tea, mida enam kardan,
istun üksi tühjas toas,
see on mulle hea, ma arvan.
ma tahan lahti lasta,
ma ei saa lihtsalt aru,
miks keegi mu palvetele ei vasta,
kui mul käimas on torm ja maru.
millest põhjustatud on mu hinge kadu?
vastuseid võib olla tuhandeid, sadu,
kuid mis oli see hoop,
mis mind tappis?
proovin elada rahus, kuid katastroof,
see mu hinges mängib.
5000 rohutirtsu
Lugesin DELLFIst halba uudist
Hispaaniasse tuli 5000 rohutirtsu
see tähendab pigisid Marokost
on jälle uudis, mis ajab kulmu kortsu;
tüüpiline, et enamus noored mehed
tahate elada, tehke oma maa korda
võõrad pole Euroopale omaksed
maffia tahab maksumaksjaid murda;
see Maroko piirivalvet ei huvita
siis mehitagem Vahemeri
pole korda ilma püssiteta
las voolagu sissetungijate veri
Südame usaldus
Ei keegi teine
või mulle öelda,
mida tunneb või mõtleb
süda mu sees.
Ise järgin oma südant,
mida ütleb, seda ka teen.
Kui teisiti mõtlen
või teen,
on kohe katastroof mu teel.
Ainult süda teab ette-ja taha,
ei takista mind teel.
Nii palju on erinevaid mõtteid,
mis survestavad südant mu sees.
Kuid ma varun aega ja mõtlen,
teen ikka nii,
nagu süda mul käsib ja ütleb.
Ei seda kordamast väsi mu meel.
Ainult süda teab
ja tunneb mu hinge,
usaldan südant, mis tiksub mul sees.
Eesti au ja uhkus
Ott tänakul käes on rool
turist ja meedia meid kiidab
ent kui segatud kokku metanool
sedasi meie kodanik sõidab;
varem päike paistab ja ilm soe
nüüd hõbedane ratsu meid abistab
joodik ei jookse enam ümber poe
kui sinna sisse pigem kihutab
liikluses seni on rekord
1 päev 70 joodikut tuvastatud
soojade ilmadega on hord
seiklused ja lollused teretulnud;
Eesti au ja uhkus
eelkõige alkohol Euroopas nimel
keemiaga on suur puhkus
nüüd laip ja veri sõiduki istmel;
hea meel, et ise karsklane
kunagi sellest uhkustada ei väsi
aga mida teeb teine eestlane
keegi ne .....
Asteroid
Homme tuleb tohutu
taevakivi teistpoolt kuud
möödalend kas ohutu
või on lukus kõigi suud
Nagu lendav Everest
rallib mööda ilmaruumi
suur osa astronoomidest
sisse- välja krutib zuumi
Arvutavad trajektoori
kas ehk viimses baarimelus
süümekata teha skoori
või jätkub homne argielus
Kui külla tuleb asteroid
ja maale suudab kukkuda
siis elutegevus na loid
kõik enam-vähem hukkuvad
Suurt midagi ei ole teha
aegajalt külastamas maad
käib kaugelt tulnud taevakeha
küll ükskord ikka pihta saab
Möödunud on katastroof
sel korral kündmas maad ei käinud
mei .....
Oled puhas hing
Sa oled liiga südamlik ja liiga hea
Tunnen, kuidas mu olemus võib Sind hetkega lömastada
oma tumedate varjude pärast, mitte et ma tahaks
haiget teha või virutada
vaid see juhtub ... kogemata nagu elevant portselanipoes
või nagu tüdruk, kelle käes on tuletikud
ega pole kuulnud midagi tuleohutusest
Ma vabandan.
Ja mu silmad avanevad.
Ära näkku löö.
Tean, et ei tulnud siia võistlema ega võitlema.
Ma olen rahulik, aga kardan, et minu kaudu ootab Sind valu ja olen Sind alati tahtnud selle eest kaitsta nii palju kui võimalik.
See kõlab nii lõputult traagilise pis .....
Surm
Ahoi seltsimees surm
või härra
või kuidas teid kutsuda
Mis vahet seal kuidas
on vastus
mina olen see kes kutsub
Mina kutsun
ja teie tulete
teie kutsute
tükk aega ma mõtlen
Aga kui ma tulen
siis olge valmis
kui tulen võin olla kes soovite
seltsimees härra või pan
Minul lõputult aega on
teil üürike hetk
aga ometi olla võin kade
Härra surm
kas võtate puhkust
või üldse ehk lähete pensile
Tõsiselt mees
miks ajada säärast hullust
see oleks katastroof
Kui keegi ei sureks
ei sünniks ei vananeks
mis oleks te väetite mõte
milleks te elaksit .....
Filosoof
Uus imeline päev
Hermanni tornis lehib lipp
sina oled kapten ja mina olen laev
olla filosoof on riigi tipp;
hoiad seljas uhkeid rõivaid
ning ees meelitav naeratus
loeb enda hõlma alla koguda usaldavaid
ja kuidas kätel on kopetentsus;
(Refr):
oled täiuslik, jah see tõsi
aga ilma kuulajateta oled eikeegi
sest kui südaetunnistus lonkab
kaotad autoriteedi;
ainult õige poliitik on see
kes suudab kõike õlal hoida
sest kui õigeid otsuseid ei tee
saad poodiumilt kuristikku kukkuda;
sest su rahvas on su käepikendajad
nad on kui su mõju raskuseks
ja kaob plangult .....
Kui ma Tšernobõlis käisin
Ühe põlvkonna õnnetus
on uue põlvkonna naljaks
katastroof Ukrainas on meile see õpetus
sinna kuluks eksursioon marjaks;
küll on maha jäetud asulad huvitavad
surnute hinged hoonetes kummitavad
loomad seal vabalt jooksevad
ja on kodanike, kes endiselt seal elavad;
läksin jõest kalu püüdma
üks raputas uimede asemel koibi
giid asus mu nime hüüdma
sest mu taga oli paljas mutandist tibi;
hiljem olen teel tagasi koju
reisi ajal on minust saanud paps
sellest on mul jutustada palju
süles rohenahkne sabaga laps
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
Sa ei tohiks
Sa ei tohiks mõeldagi neist asjust, millest räägid
minuga, kui mitte keegi kuskil pealt ei näe...
Tegelikult tahaksin vaid olla vaikselt kõrval,
tasakesi südameni libistada käe
ja silitada loomakest, kes ikka pisut turris,
tohutumas kõrbes hüüda üksi hüljatut...
Abistada ühte hinge, kinnisilmi proovib
kes kasta õitsemiseni ka taime viljatut.
Sa ei tohiks iial teha asju, millest mõtled,
minuga, - sest ma ei ole kindel, kas sa tead -
oled katastroofiliselt veidi ära eksind
oletustes, kes ma olen ja mind kelleks pead.
/Mari*Uri/