Võtan kandle õlale ja tõttan mäenõlvale. Lasen lahti kandlekeeled veeretan helid kaugele. Ojakene ärkab üles laseb vulisema veed. Õiteilu kõikjal märkad õhk on täis kevadet.
Täna kõik mu meeled,mõtted heliredelil lendlevad Helikeeled,mis nii kaunid kõik südamesse korjan nad Mu sisemus on täidetud nutu,naeruga Ma vahest teagi põhjust kes sellest aru saab