Suletud silmadega näha on valgust, pole see hommiku-,ega päevavalgus. See valgus on kirgas ja nii hele, ta põletav on südamele. Põleb jõulutulukene, mis hingel hea ja turvaline.
Taevasse jõudnud üks kirgas täht, mis sinna paistma ka jääb. Ta valgustab teed, mida käima sa jääd ja hoiab sul alati käest!
Õnne, rõõmu suurt ja väikest, kaunist kuud ja kirgast päikest! Sõpru, kes sind hästi teavad - igal ajal meeles peavad! /Mari*Uri/
las liibub mööda rida see kirglik puudutus nii pehmelt ja peatustega ajab hulluks iga su raku ma tean, ta pole igavene kuid suutmatus vastu panna sureb sinna, kus lõpeb lause.
tantsiv õhk, keerlev suits tangosed võtted ja minek kirgede saladuslikku sammu pöördudes sõlme, ümber sinu hõljudes olemise piiril hinge kinni pidades unne kuniks oled... tunne
Üks väike viiv ja seiskund aeg, on läinud siit me murelaev. On kustund leek ja jahtund kirg - Kolm korda teel ja vaba lind. 'Helena Veinberg