Hommikul kui ärkasin kuldnokka märkasin. Vihma sadas mitu päeva lörtski külas käis. Õue minnes kevadtuul- kohe põue puges. Õhtul aga nohu suur ja nukrus väga suur.
Tulnud kevad, tulnud päike. Talvest jäänud ainult vesi seegi kaob kevadel. Kuldnokk põllul vilistab lõoke vasto lõõritab. Lumikelluke väike ärkab kevad päike teda märkab.
Oli see ikka kuldnokk keda nägin või lihtsalt käis see mõte minust läbi Terve talv on läinud mõeldes talle uus kevade südames on jälle..