Aeg lendab trepist üles Nagu oleks juba teises külas. Sisalik ei oota päikseloojangut. Ootab hoopis sooja puhangut. Jookseb mööda lõuna kõrbe, Et vältida päikse mõrva.
tühi viinapudel katkised kirsasaapad palavas kõrbes kus vaid tühjus otsatu sõnum millest kellele pärast kauast silmapiirini vaatamist jätan küsimata selle
Mis saab siis, kui kuivavad jõed ja pisaraid enam ei voola? Valged valed ja mustad tõed hingekõrbes kajavad loona