Kas tõesti suvi meelest laseb minna ja muret tunda vähemat? Kas tõesti sügis kisub ligi ja nukrutsema hakkavad hing ja süda mõlemad?
Ümber miljon suitsevat auklikku saabast Taluvuspiir liigub ajaga kaasas Silmaga näha, et jama siin lugu Viksida kingi, aga siis kuhu?
Vaata mulle otsa mälestuste silmil... Kas sa tunned ära sama hinge pildil? Kas sa hoiad ikka sama hellalt käest? Jaatades ei peagi siis muud küsima su käest. /Mari*Uri/
sellesama pilguga luba küsid sellesama ohke pärast meeles püsid rääkimata tunnetest pungil emakeel lüketest ja tõmmetest on küllalt tahaks veel Sanya
kui vahed me vahelt on lahtunud tee südametassides jahtunud kas selle siis rüüpame ära et näha jääks aususe pära Sanya
...vahel on vaja üht suurt pauku, et ärgata uue inimesena ellu ..
Kus on mu rõõmude allikas? Kus on mu ääreni täis murede karikas? Kus on mu täitumatud unistused suured Kes olen ma ise? Kus on mu juured?
Täna kaitsen oma õde, sest ta on must palju pisem Täna küsin emalt ma, kust me tuleme maailma?
Kas keegi oskab võtta meie mure? Kas keegi võtab matta meie valu? Kas keegi üldse näebki meie hingedesse? Mil ükskord jõuab valgus meie kodudesse?