Sõnale labida leiti 17 luuletust
Mis/kes see on?Kus ta tuleb?
Avan oma suu;vaikust vajanult;
eks näis kaua veel jaksanud;
kui läbi ühe raami sind ainult vaadatud;
Probleemide lahendus välja halatult;
mis kodaraid tabades murdis rahval luud;
Üle võlli keeratult; ühte veergu keedab sulg;
nähes olemust; mis enamikule jääbki keelatuks..
Äri plaanis, äri skeemis, Värvides maailm;
milles tõelust varjud peitsid;neis ma seisin;
sõnatu leidsin; kõla mille vibratsioonist inspiratsioon
mus tekkis; pimeduses valgus; valguses pimedus;
midagi võta enne tõe pähe kui küsimus on küsitud;
miski mis loomutruudusest siiruses püsinud;
sà .....
Tööle!!!
Lumi sulanud on ära,
pane kohe valmis reha,
labidas too kuuri alt -
kui ei kaeva, tõuseb malts.
Kummikud veel pane jalga,
kevadhooaeg kohe algab,
kindad tõmba enne kätte,
muidu jääd Sa kohe hätta,
muld see läheb küünte alla
järele ei tohi anda,
tööd tee ära, mis Sa passid,
muidu suveks peenrad sassis.
- Tarmo Selter -
2024
Elus on lõbusat, aga ka kurba
Üks ei välista teist….
Ma ei karda saabuvat surma….
Mis ükskord jagu saab meist….
Elus on palju, valskust ja valet…
Miski ei välista neid……
Meeldib eluga mängida malet
Ja läbida raskemaid teid…
Elus on ilu ja armastust ka….
Lootus leida on sindki…
Öelda sulle sind armastan ma….
Ja loota et armastad mindki..
Valge talv
Sahad siin ja sahad seal,
lund sajab terve ilma peal.
Kojameestel seljas rohelised kuued,
lumelabidad neil uued.
Lumest puudu nüüd ei ole,
südamel ja hingel olla on tore.
Külmapoiss ära peitnud ennast,
kasukat vaja võtta ei ole varnast.
Tihased kiiguvad nöörijupil,
rõõmu tunnevad pekitükist.
Leevikesed lendu tõusevad sirelipõõsa pealt,
lumi keerleb järgi neile sealt.
Metsarajad täis on lund,
koobastest õhkub talveund.
Kitsekestel püsti pandud söögimaja,
et talv ei saaks neid näljutada.
Tõesti rõõm on valgest lumest,
kaugele ei jää jõulude tul .....
The Stone Roses - Ten Storey Love Song
Kui Sinu süda on must ja katki
Ja Sul on vaja abikätt
Kui Sa oled nii armunud
Et ei tea, kui palju veel suudad
Kui Sinu küsimustele ei vastata
Ja vaikus tapab Sind
Võta mu käsi, kallis
Olen Sinu mees
Mul on küllalt armastust kahele
Kümnekorruseline armastuslaul
Ma ehitasin selle Sinule
Kes suudab Sind viia kõrgemale kui kaksiktipumäe sinine?
No, ma ehitasin selle Sinule
Ja ma armastan Sind tõeliselt
Kindlaid lahendusi pole
Pole otseteed läbi puude
Pole viisi, kuidas läbida seina
Mille nad panid Sinu ja minu vahele
Kui Sa lamad ärkvel selles pimeduses
Sel .....
Kodusel teel
Sõidan kodusel teel,
saatjaks tuisune torm,
kuid aega läheb veel,
et koju saada küll,
keerates siis siia-sinna
rooli, rattaid lumes,
lihtsalt tahaks koju minna,
kuid oodata veel tuleb.
Seisan kodusel teel,
autost labida toon,
jah, aega läheb veel,
ei täitu mu soov
kiirelt koju jõuda,
lumes askeldan veidi,
lõpuks suurema hooga
tuisus koju ma saangi.
Nõnda kodusel teel,
koduõue ma jõuan,
veidi ärevil meel,
mis mind ees seal veel ootab...
- Tarmo Selter -
2022
Kui mu elutuli kustub...
Kui mu elutuli kustub,
ma tean, et ootad mind tõrvikuga,
teed teed,
algatad vestlust,
teispoolsusesse on koos Sinuga kergem langeda,
sest Sa läksid ees
ja mida iganes ma ka ei teeks,
Sa ootad mind...
Oma lahke ja sõbralku ilmega
ja siis me võime rääkida lõputult,
kuulata muusikat,
juua vananks läinud brändit või konjakit
krõbistada seeni või marju
Anna andeks, aga tunnen, et see matus oleks võinud oll Sinu väärilisem,
ära muretse,
ma tean, kus asud,
toon Sulle lilli ja hoian Sind meeles,
näitan Sind oma lastele ja mehele,
ma armastan Sind nii väga, .....
Valgust täis
Taas on maailm valgust täis
puude okstel valge pilv,
nii mulle näis
Raagus puud
nad muust ei tea
Lumekatte all
neil olla on hea
Pisut vesine on lumi
sadas õhtust hommikuni
Lumelabidail nüüd tööd
Buldooserid undasid terve öö
Metsaradadel on ilus
Näe, väike hirveke seal lidub!
Haavikuemand jälgi punub
Kogu kurbus hinges unub
Ära targuta
Kuulata sa ei taha,
ulatan sulle miskit vaba,
Purustan kõik su tavad,
ühel lausel avan kõik haavad,
panen vaatama seljataha,
Tühi paljas loba,
a see pole odav,
kui seda kuninganna toodab,
hoorab ja aina kordab,
ühte neuroosi,
väga tore- sai kätte oma doosi,
pea ja jalad laiali aina jooksis,
kõike oma elus kontrollis,
Tõde on see, et tal pole kontrolli,
poolik neurootik, psühhioosis,
taga ajamas vaid moosi,
otsimas lolli,
elu silmis kõigest lohvik,
Jah just sina, ebameeldiv ila,
veidrikust lita, hakkab jälle pihta,
kujutab, et annab igale ühele piitsa,
Ibits .....
Mõtle
Kui halvad sõnad ronivad su sisse,
siis ära lennuta neid elavate peal.
Kui saad,võta labidas kätte,
kaeva sügavalt mullast maad.
Küllap maapõu võtab enda kanda,
sinu seesmine viha maetud saab.
Hiljem taipad,
et kibe valu sus endas
ja süüd ei olnud elavate peal...
Ekskrement jätkub
Rumaluse tunnistamine oli mu parim omadus; suur kahtlus su kottide pihta nagu obadus;
mida oleksid justkui terve elu oodanud; hirm meid kõiki oli moondanud; tõe eest jooksma pannud;
mootsalt üksteise kannul; naerdes selle üle kes ennem alla vannub; siht olla ees teistest lasub;
jooksid enne kui kõlasid stardi paugud; nüüd igal sammul kardad selja taha vaadata; igakord
kui vitsalt tulevad laksud; higisena enneaegselt porises meele mürgi mülkas maandud;
ja üle jäänute kombel valesti mõistmise tõttu mandud; kui kurb ja kahju; kui julm: ta karjub;
sul junn tardus kui vesi len .....
lumi
Ukse ees on lumekuhi,
lumi öösel sadas.
Sadas kuni hommikuni.
Arvate, et mul vedas?
Nüüd olen vangis siin,
külm on mul väga.
Varsti on mul angiin,
aitaks siis, vaid soe piim.
Õnneks on olemas labidas, sahk,
lumi on pühitud kui lapika vaht.
Välja sain külmast ja pimedast toast,
kõhu sain täis soojast, talvisest roast.
Panen selga sooja jope,
lähen rõõmsalt õue.
Mängu trall ei peatu, lõppe,
see on talvetralli nõue.
Kui oleksin tundnud sind varem
Kui oleksin tundnud sind varem,
siis oleksin kinkinud sulle
oma kollase lumelabida
oma punase liivalabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.
Kõik võilillemurud
oleksin aindnud ma sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik,
täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.
Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
ja sellestki veidrast,
mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
na .....