Sõnale laev leiti 180 luuletust
Valge laev
Vahel mõtlen valgest laevast,
sellist valgel hobusel...
Kuigi kujutamas taevast
elu moel mul kodusel.
...
Nägin ükskord valget laeva
lähenemas kaugusest -
seal, kus vesi tõstab taeva
välja oma raugusest.
Valge laev see kandis randa
suurel hulgal kaasasid:
vürste, kunne ja korsaare,
kindraleid ja pašasid.
Sõitsid maale pikas rivis,
lipsumõõgad vehkimas,
kübaratel kirjud suled
armusoove ehtimas.
...
Valge laev on saetud ammu
lossitorni laastudeks,
valge hobu kaaslane mul
pidudeks ja paastudeks.
Aga prints see lasi jalga,
vaatamata tagasi -
nägin teda un .....
Kui palju veel
Kui palju ka meresse mahub
uppunud paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
ka need kaovad valmides vaevu
Kallitest hingedest lahutab
põhjatu sügavik näib
palju see meri veel mahutab
millal saab pilgeni täis
Mu laevuke kadund on meres
põhjatus sirutand käe
sinus- su südameveres
läind põhja kuid põhja ei näe
Neelanud laevu ja mehi
tuhandeid merede pind
täis vrakke ja surnute kehi
su süda ja meri on mind
Kui palju su südames mahub
mehi ja paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
mu süda vaob valmides vaevu
Estonia
Nii kauge aeg,
et ma ei ulata.
Nii jäiset mäge
jutt ei sulata.
Nii madal ast,
et ma ei julgegi...
Nii kaval kast,
et kaant ei sulgegi.
Nii kitsas paat,
et pole parrastki.
Ei masti, purje,
piksevarrastki.
Nii habras mälestus -
ei sõnu olegi.
Kaht sõpra seal
vist enam polegi.
/Mari*Uri/
Laevake
Uhke merineitsi katmas ta nina,
kas kandmas on kulda või tina.
Kas tõesti piraadi laev see on,
selle lastiks võib kulda olla ju terve tonn.
Või lihtsalt ristitud ta piraadiks sai,
ootab teda enda juurde iga sadam ja kai.
Ilus alus ja kaunis laev,
meistrimeeste nähtud vaev.
Ta seilmas on taas meresid,
vastu võtmas eri keeltes teresid.
Kes tervitab, kes saabab teele,
kindlalt purjetab kui saab ta veele.
Raske daam
Oh armas aeg,
sa kallis taevas,
on põhjas paat,
kui diiva laevas...!
Ei kõlba üks,
ei sobi teine -
nii üle parda
käib tärnieine...
Ei ripu siit,
ei tilgu sealt,
ei ole asjad
täpipealt...
On kole ohh
ja vale ahh,
kõik teised süüdi -
täitsa krahh!
Kui arvad, kerge
on ankruvise,
siis astu ringi
ja proovi ise!
Kui arvad, parv all
on valet kuju,
siis pista tasku
see kehva tuju -
või jalad selga
ja üksi uju...
Ei ole meilgi
siin mitut vaati,
kui ilm ei soosi
sünnist saati.
Aga hing
ei tooda praaki,
isegi kui
pole saaki!
Armas aeg,
oh kallis t .....
Näkkamas
Varem meeldis kapten -
nüüd meeldib tüürimees,
aga endal etelda
mul küll ei meeldi ees.
Varem meeldis kapten,
nüüd meeldib tüürimees,
sest kaptenitel nina
na liiga pilvedes:
on laev neil palju tähtsam,
kui madrused ja last…
Pupilli sisse mahub
vaid horisont või mast.
Varem meeldis kapten,
nüüd meeldib tüürimees –
aga mind nad imeta
ei leiagi ses vees!
/Mari*Uri/
Enne jõulu
Askeldati ammu juba
jõulutaadi majas.
Asju täis said ait ja tuba
neid tal kõiki vaja.
Seal on laevu- kõrged mastid
rodu raudteeronge,
kirjud pallid- kompukarbid
küpsiseid ja kooke.
Jõuluõhtul siis kui lakkab
askeldus ja kära.
Kuu see vaatab metsa takka
tähistaevas särab.
Kes seal hiljukesi astub,
kes käib teed veel pikka,
see on jõulumees kes tuleb
kaasas kingid ikka.
Tulnukas 2
Tuli valgus taevas
üks võõras liik kosmuselaevas
pljana seisis sauna ees
oranži vestiga mees;
ei tunne Valdist kohe ära
omavahel puudu on sära
käiakse teiste vitupeadega saunas
endine oss omadega paunas;
naine kingituseks sai suu valgeks
mehisem mees tuli marjaks
kes varjutas oma sõpra
abipolitseinikust vaese tõpra;
ja nearderdhaalaste kultus
puhtalt irooniast sõltus
Rait on arst ja abikaasa
ei jää vaktsiinist tasa;
Jarmo peidab end maa all
toas ümbritseb fooliumist vall
tõe rääkis, mis Eestis toimub
ja aeglaselt Tulnukas aimub;
ja isegi Päts
ja .....
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
Eestimaa on minu kodu
Eestimaal ma kasvand üles,
niitude ja aasade süles.
Meri, mis nii suur ja lai,
elu lahutamatuks osaks sai.
Mererand ja kajakad merel,
kalalaevad, kajakate kisa järel.
Ei unusta ma majakat, mis merel vilkumas,
ega väsinud südant, mis ootamas.
Eestimaa uhkuseks on hiied,
pühad paigad kaunil kodumaal.
Sinitaevas ilu juurde annab,
oma südames ma kallist Eestit kannan.
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
Tuule laul
TUULE LAUL
Tuul puhub vett ja liigutab need lainevallid randa.
Sinna-tänna kiigutab, kuid laevu jõuab kanda.
Tuul puhub leegid kõrgele, kui õues lõket teeme.
Ei tema mõtle kõigele ja kõige vähem veele.
Oh, sina tuul, va kerge meel, vigurid sul aina.
Kas sinu tembud teistele ei muresid too kaela?
Tuul teeb õues kleidilegi kiirelt tuule alla.
Ei tema mõtle neiule, kel jalad täitsa paljad.
Tuul teeb tormis metsadeski vahel täitsa kurjust.
Puud on pooleks, pesad katki, vaata seda lurjust.
Kui aga suve lämbes lõõsas küpsed nagu pirukas,
hea on küll kui tuule .....