Sõnale loss leiti 47 luuletust
Klounaad
Ööistung ja kõik see muu
sõjaajal selle mõte alaneb
ei ütle tarka midagi sealt ühegi suu
iga aastaga aina hullemaks läheb;
muretsetakse LGBT pärast
mil minu meel on majanduses
kooselu arutelus on mispärast?
maksukoormustega ju rahvas raskuses!;
vaieldi, halvustati ja üle räägiti
pole üllatav, kõigil mõõgad teravad
täisealiste vahel 30 tundi mängiti
raske just, kui troonil istuvad oravad;
mis diil on muudkui lugeda
oppositsioon või koalitsioon
praegu tahaks peitu pugeda
sest olukorraga on pask riigi visioon;
mõni õlut isegi jõi...
konsumeerisin .....
Õnnelik hing ...
Kui seisad õrnal , armu lootus pinnal,
vaid unistustes loodud õhulossi ees.
Ja märkad , kuidas keegi juba sees,
sinu õnne naudib reaalset täiel rinnal.
Ajad hingevalus , pea mööda läevad,
üksindusse vaid ära nukrutsema jää.
Su õnn toob imelise uudise sul hää,
uus armumine , kaunistab te päevad.
Puna palgel lihtne ilu , seltsiv , sõbralik,
ka varem silm teda ümbruses märkas.
Hinges , tuleviku lootus helge tärkas,
nüüd armastus , teid embab õnnelik.
Hansi!!!
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
Valge laev
Vahel mõtlen valgest laevast,
sellist valgel hobusel...
Kuigi kujutamas taevast
elu moel mul kodusel.
...
Nägin ükskord valget laeva
lähenemas kaugusest -
seal, kus vesi tõstab taeva
välja oma raugusest.
Valge laev see kandis randa
suurel hulgal kaasasid:
vürste, kunne ja korsaare,
kindraleid ja pašasid.
Sõitsid maale pikas rivis,
lipsumõõgad vehkimas,
kübaratel kirjud suled
armusoove ehtimas.
...
Valge laev on saetud ammu
lossitorni laastudeks,
valge hobu kaaslane mul
pidudeks ja paastudeks.
Aga prints see lasi jalga,
vaatamata tagasi -
nägin teda un .....
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
Muinasjutt Printsess Isemeelsest....
Kaugel mägedes kesk kõrget pilvepiiri..
Elab neid, kel sulnis naeratus ja sarm…
See on imearmas Printsess Isemeelne…
Nagu Kameeleon kes vahest kalk ja karm…
On selles kuningriigis ammu omad kombed…
Ja keelust üleastujate karistus on julm…
Ei printsess ühtki otsust teha jäta homseks…
Seal andeks palujate saatuseks on surm….
Ka mina kõndisin kord kurikuulsat rada…
Mis läbi metsa kauni lossi poole viis….
Mul oli jäänud ainult samme teha sada…
Kui sellelt rajalt lõpuks vääratasin siis…
Nüüd vangikongis ootan kurvalt oma saatust
Käin läbi mõttes .....
Ma taha olla nigu Ahja jõgi
ma taha olla nigu Ahja jõgi
katõ tuhandõ katekümnekolmanda aasta keväja
et panõ tävve pasaga Saesaare tammist alla
niikaua ku toda viil om
ja minno om pallo ja ma ole vatunõ
a kiaki panõ õi süüs
pühäpäävähummokutsõ matkaja kaesse
ja pildistäse …
ja sõs- mõne käänäku takan kaugõmbal
olõssi ma jälki sulnis ja vaga
kinmähe uman sängün
vulisõsi müüda porikarva pervist
kos om pallo Ehini-vanaemehe sinilollilehti
nigu olõssi ma ei tuu jõgigi
kiä inne tan mauras …
stta tuu tamm
26.03.23
Taivaskujan
Pasapeetri äpardused
Töökuktuur meil kõrgel tasemel
vali millist tahad
kits magab lehma asemel
rahakad koidikud ja ehad;
kõndida täna mööda tehast
sibi vaev mürki nokkida
tööriistad nagu tehtud vahast
ei saa sitta rookida;
misiganes ka torudest ei tuleks
reovesi lõputult jookseb
vaja, et keegi ava sulgeks
sest juba rotilaipasi lainetega lookleb;
leian tühja kandossi
tüki vist šokolaadi võtan
ajan kaks eri asja sassi
aga pruuni endiselt suhu pistan;
mul sitta saapa peal
maha nühin ja ringi vaatan
mul on paska toolil seal
kus oma korda koristada ootan;
et mitte uppuda, u .....
Koostöös genie'ga III **
In a world of ambition,
she stands tall,
A workaholic spirit,
giving her all,
With determination and strength in her stride,
She paves her own path,
where dreams coincide.
Stubborn, yes,
she possesses a fiery will,
A tenacious soul,
refusing to stand still,
Driven by passion,
she conquers each goal,
Her spirit unyielding,
a force to behold.
Her love for her father,
unwavering and true,
A bond that's enduring,
a love that grew,
His guidance and wisdom,
like a guiding light,
Nurturing her spirit,
through day and night.
Yet amidst her journey,
a .....
Lendav kannikas
Kurjategijad, ettevaatust
ta peab pilvepiiril vaatlust
nii kodus ja elus avalikul
võid olla tal sina sihikul;
pätid, kiusajad ja sitapead
teid näeb, teeb kohe head
kurjusele tuleb ots - otsaga
kostitab teid oma pasaga;
lendav kannikas - omanäoline
sangar, mis ebatavaline
ehk perse ise, seljas on keep
saad pihta, su uus sõber seep;
sitta ja paska välja tulistab
et turboga sõita, siis peeretab
teeb igas suuruses ja massis junni
ja annab vajadusel õppetunni;
näkku, jalga, kätte, makku ja rinda
seadusest lähtuvalt peab hinda
saab haisvas massis muhu
halvimal .....
Ajamasin
Liivakast on mu ajamasin,
iga liivatera kallis mälestus.
Kui olevik on morn ja väsind,
liivakastis kühveldan halastust.
Liivakastis õhku lendavad kõik lossid,
mis ei lenda kusagil mujal.
Seal lapsepõlv ja lapsemeel said kuju-
naerudena, mis lossi tehes kostsid.
Liivakastis paistis alati päike,
sest vihmaga sai mudakast.
Kõik paistis nii ohutult kauge ja väike,
lihtne liivakast, kus laps sai mängida last.
Liivakastis oli palju aardeid-
ämbrid, liiv, sõbrad, suvi.
Elus on olnud palju pöördeid
aga liivakastis tunnen end koduselt.
Liivakastis tundsin end kui .....
Kas tõesti sootult sünnib laps
Kas tõesti pole enam sugu -
ema, isa, tütar, poeg,
pole printsidega lugu,
printsess lossist peitu poeb?
Kas tõesti kadumas on isa,
"teine vanem" järgi jääb,
seadustega tuleb lisa,
koht sünnitunnistusel kaob?
Pole tütart, pole poega,
sootuid vanemad on kaks,
kõik on vaid neutraalse looga,
kas tõesti sootult sünnib laps?
- Tarmo Selter -
2023
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Clyde Kull
Sa oled üks tõeline rott
sa oled üks skeemitav punn
sa oled üks ehe patukott
sa oled üks uhke vana junn;
me võiks portreerida tõelist saksa
kes teiste raha peal elab
kuna ise rikkusi tasuda ei jaksa
ta privileeg tähtsal kohal kõlab;
Brüsselis on ka temale loss
tuntakse üliku staatust oma nahal
näitab ette, kes lauas on boss
toidud ja lõbu maksumaksja rahal;
eputamaks ülejäänud tähtsatele
kuidas Eesti maine püsib
teiste riikide aristokraatidele
me maksame, kui võõras midagi küsib;
toimub täpselt sama maagiliselt
nagu Martin Repinski moodi
vara ka .....
Täna on ka Kristjan Jaagu sünnipäev
sääl Toomemäel
seisab tokiga poiss
ta astuma hakkab Riiga
kui kinni saaks
võtta tema käest
koos minna sinna liina
me tee läeks läbi kõrtside
mõne madala kirikla
mööda mõisaist kõrkidest
sinna suurde liina
kestaks nädalaid
hullutav reid
söögiks sibul ja leib
nooruse mulksuv vein
nii vabad oleme veel
räägime kreeka keelt
täis õhulosse on me meel
purjus õllest ja antiigist
(mulle saadetud luuletus)
kui tahad alles
oleks õlgadel kiilanev pea
kõri ei nööriks
kare kanepist silmus
veriseks muutuks
timuka teravaks
ihutud mõõgast
õlut trimpavate linlaste silme all
raeplatsil uus raiepakk linnas
jäta turuplatsil hõikamata
on kuningas halb või hea
mida arvad ei tea
suu hoia lukus
ära tülitse tuhande aastase
krooni kandjate
nende truude lossivardjatega
muud ära palu
sul elamiseks oleks antud
armuline aeg
selles mööduks su rõõm ja vaev
Cross On Spiders
There was a cross
On every spider
Who I came
Across
Noone told me
To look out for
Misery plus loss
Let's make it simple
Make it safe
Make it sweet
And sound
'Cause all I have
Dropped in a hallway
In the bedroom
I have found
Believe in faith
Have trust in love
And wish for best of luck
Have dignity
Keep potence
And please
Do not give a fuck
/Mari*Uri/
Viimased noodid
Tumm ajavaos tuhmund vestibüül
Torkavjäised linad hingeta voodil
Kajav vaikus kui üksik etüüd
Vana pehkinud klaveri viimased noodid
Pagenud kaosest viimnegi hing
Taas vaiki on jäänud armulossi saalid
Ajaga kaasas käind nukruse ving
Saadab iga viimast silma seinamaalil
Viimased noodid
Igas reas
Nii loodi
Et tulema peab