Selline on siis tänapäeva aja-lugu, varsti ka ajalugu ...
Tasane koputus uksele kostus või nägin ma ainult und hinge värinal ukse avan suur vaikus mul hinges laotub kysin imestunult, kes on Mina, Mina Olen õiglus. 1985 kirjutet.
Päiksetõusust loojanguni oma lugu lood, südamega kirjutades valmis muinaslood, mida loevad inimpõlved õhust, armastusest - hoides järge omasoodu tulvil elu imest. /Mari*Uri/
Tullakse kokku, üle Eesti ja kaugemaltki. Mina istun paigal, ajalugu liigub mu eest mööda mälestuste näitemänguna. tri:nu
Oi, mis imelugu see, rukkilill löönd õitsele! Vahet pole kas potis või aasa peal, ta mullast tõusis, kingituseks Eesti Vabariigile. Kõik palju õnne soovime!
Ümber miljon suitsevat auklikku saabast Taluvuspiir liigub ajaga kaasas Silmaga näha, et jama siin lugu Viksida kingi, aga siis kuhu?
Oma emakeelest pean ma lugu ei iial unusta. Emakeel on minu sugu, kõigest hingest armastan. Oma emakeeles mõtlen, räägin, eesti keelt ma armastan.
Kui lauludest ei väsi palun tõlgi see asi üks räpilugu, jube jopp kuna su töö on tipp - topp: :-3 https://m.youtube.com/watch?v=mdqU6Erw3kk
Maale kukkus tolmurada täheline noos luguräägib põline kestab ajaloos.
Paitavad mõtted mõttetuid päid kuidas sa oled või kuidas sa käid rohi on sinine valge on must lugu on põline ajutu-just.
Hevimehel oli neetult peen maitse eskaloppi lõikas noa ja kahvliga lugu vihtus laulda rahvatantsijatega... Hevimehel oli jutsos kirju vöö laugudele vajutatud hõõgvel söed...
Päikene paisteb, Sinu sära ma näen. Ära pisaraid raiska Siis minema läen. Kui me alguses Lugusi pajatasime Olid kui ingli valvuses Just kui jahu jahvataks.