Kui kaua sa veel nutad mu taevake? Kuhu kaotasid lume mu talveke? Olen väga mures mu taevake. Kas tood rõõmu veel lumest mu talveke?
prožektori tules tähed on lumes tühimik su sees nimetu on veel vastu vahib öö mille najal elad mille najal sured ja sööd
hämaruses lumi valge kuskil kaugel üksik koera hauge lume all põld männil raskest lumest rippu oksad ära sellest ohka sinuski kõik pärast tuisku raugeb
Rahasadu ei too rikkust hingele ei vaimule. Lumesadu aga armas, valged jõulud jõuavad su hingele ja muudavad pehmeks su südame.
Mul rõõm on sellest valgest lumest, häid mõtteid imen välja sulest. Ja kui jõuluaeg veel tuleks, topelt rõõmu selles oleks.
Ilmataat on täitsa segi, ajab lume vihmaga segi, palju nalja see tal tegi, tõelist lumesadu ootab regi.
lume valgust ülalt alla sajab kõik on vait ja vaga ilm justkui tabas alles siis kui sadu lõpeb taevas uuesti saab vabaks meel sellest puhtusest pelglikult araks
mets raagus põld lumest paljas varese harv kraaks üksainus suur päikese ootus kevadvihma unund krabin taeva all heldeks emaks uuesti saav maa otsas lõputu talv
Tuisutaja tuisuvana leidis, et on järsku vaja luua uued lumehanged, tuua juurde tuuled kanged, enne veel kui kevad see lumest sulatamas veed. - Tarmo Selter - 2023
Valge lumi lilleõiele laskus, sel valgel lumel puudus raskus, lilleõieke seisma jäi püstipäi, temagi valgest lumest osa sai.
Vaat kui tore, käes on jõulud, saab hullata lumes, mängida õues. Näe, kui vahva, taas on jõulud, saab pugida kommi, soe tunne põues.
IV advent Nüüd neli küünlaleeki võbelemas reas. Suur jõulutunne täitmas Sinu meelt. Ka jõulusalmid juba kõigil peas ja läbi lumesaju kostab kellahelin teelt.
Lähme õue! Pista lumepall põue. Talv on käes, kuidas see küll möödub? Eks me näes! Lumepallisõda mõnus, aga mis veel lahedam võiks olla? Sajab lund on kätte jõudnud talv.