Oli rõõme, oli kurbust, unejonni, palju uudsust, uusi sõpru, õpetajaid, kes kõik saatsid lõpetajaid kooli, head vaid soovides ning mitte nutta proovides... - Tarmo Selter - 2019
Läbi ukraina rahva valude, süttib südames leek tuline. Läbi ukraina rahva valude, tõuseb usk kodumaa kaitsesse. Läbi ukraina rahva valude, kasvab janu isamaa järele.
Läbi luule ma jõudsin sinuni pajuoksad kummardusid maani valges kleidis näitsik õnne jagas armastan sind Elu! kõikjal kajas,talle järele tõttas..
Läbi sätendava õhu, üle karge lume, pisikene ingel, paljajalu tuleb. Süda soe ja särasilmil, külma ta ei taju, kannab kuuma küünlaleeki, läbi valge saju.
Mul on kodus kana, ta on kodukana. Ta aina kaagutab ei mune ühtegi muna, ta on kodukana.
Metsas kõndisin ma Kedagi kohtanud ma Leitsin lõpuks käbi Mis on täitsa läbi.
Nii palju taevas on pisaraid maha sadanud lompideks muutunud jõgedeks, järvedeks kasvanud soolasesse merre voolanud
Naeratusest sünnib elu Naeratuses peitub elujõud Naeratus võib olla valus, kui tuleb lahkumise tund
Kuuse otsast kukub käbi ja luuletus ongi läbi.
Ikka talv veel maad tallab, siiski kevad oma ilu kallab, läbi uduvihmade kuulda linnulauluke, mis pehme on ja õrnake.
Vahel ei oska kirjutada teemasid ju oleks aga sõnad ei reastu vaimu nagu poleks. Eks siis seedin niisama mälun päevasündmused läbi mõnulen paremaid ei süümepiinu, ei häbi. tri:nu
Ilus on olla ka vihmaga, nii peabki kevadel ju olema, loodus ei saa läbi vihmata, elu peab kõikjal õitsema, pungi looma, puhkema.
Kairo Kiitsak uuris ilma andis teada, mis jäi silma. Orav näris viimast käbi, plirts ja plärts saab varsti läbi. Mida oodata on siis külmakraade viis pluss viis. tri:nu
Kuidas pesta puhtaks häbi, kui ta tungind sinust läbi?
üllatav leid labi käind mitmendaid teid suitsetanud mände ja särgi mida värki
Valu tungib südamest läbi maapõueni. Sealt ei võta teda mitteüks vägi, ainult surm võib lahuta'.
valu, mul on kahju sinu piinade eest valu, mul on kahju sinu läbitud teest valu, oled mulle ainus tean, et kunagi ehk vaibud
Jälle läbi aastaring, aga ikka tunnen sind! Õnne, nii et täis on maja - valan veel, kui juurde vaja! /Mari*Uri/
Tohutu laviin kurbust vajub, vajub voolates tasa, läbi eha, pimeduses ja valus, sinna, kus leidub armastust ja ilu, tahtetute ennastsüüdistavaid õnnetuid karjeid.
