üksilduse karjet keegi ei oska kuulda üksilduse pisaraid keegi ei oska näha üksilduse tühjust keegi ei oska täita ma anun sind, palun aita!
Kõige suurema naeratuse Toon sulle, kui tulen. Peidan oma masenduse End teiste eest sulen. Olen maskide meister, Kurbuse keiser. Tunnetepeituse tšempion Ja su hingesügavuste sümptom.
Üks samm on jälle lähemale jõuluaale väljas valge lumi paks on maas Loodan, et see ilus lumi jääb jõuludeni alles, et ei oleks musta maad ja masendus ei tulla saaks.
Elu annab tiivad, kurbus võtab need, kaitstes nõnda kiivalt masenduse teed... Otsi oma rada, leia tiivad taas, et saaksid rõõmustada, taevas lennelda... - Tarmo Selter -
Nii vaikne kõik, siin pole sind. Kurbus vallutanud on mind. Masendus võidutseb, nukrus valitseb, sest pole sind. 23.12.2007