Sõnale meeleolu leiti 103 luuletust
Meeleolu kahe otsaga
Olen meeleolu-kahe otsaga.
Lihtsalt olen,tulen,lähen,
ette ei saa arvata.
Ronin hinge,piinan teda,
ühest otsast pigistan.
Oma meeleolu halba,
teistelegi levitan.
Olen meeleolu-kahe otsaga.
Lihtsalt olen,tulen,lähen,
ette ei saa arvata.
Ronin hinge,paitan teda,
teisest otsast silitan.
Oma meeleolu puistan,
kõikjale rõõmu nakatan.
Kahjuks olen meeleolu-kahe otsaga.
Patriootiline kevade
Tali näpistab veel kevadet,
näpistab pungi puul ja põõsal,
näpistab kevadlinnu varbaid,
näpistab murututikest,
näpistab lilleõiekest,
näpistab õrna hingekest.
Tali ei kaua näpistada suuda,
midagi jääb alles veel.
Kevad siin on,
ta ilu uuesti looma hakkab,
ja seda võimsamalt veel.
Kevad on ilus igal ajal
Ilm meie tuju mõjutab,
meeleolu üles- alla kõigutab.
Päikesel ei sära silm,
hing on kurb ja süda hell,
vihm silmist rõõmu uhtunud on ära.
Vihmast rõõmu tunneb loodus,
ta puhtamaks ja uuemaks saab.
Sellele mõeldes
kurbus hingest kaob sootuks
ja süda rõõmust rõkkama hakkab
kui linnukesel oksa peal.
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Melanhoolsed minutid
Su teravad nurgad
Vastu mu reisi
Teevad mind nõrgaks
Kui püsti ma seisin
Äkki ma tahangi olla õrn
Seda endale püüdsin lubada
Siiski ma tundsin, et sinu sõrm
Tegi, et seda tagada
Kas see su pale või tahtlik meelepete
Nüüd vast hilja, kui tekib see mõte
Mind nutetakse taga ma luban sulle
Kui palju minust sa suudad visata tulle?
Pistke perse
Mulle tuleb igasugu reklaami
automaatselt läheb kollasesse kotti
müüa ehteid, tolmuimejaid ja voodiraami
firmad tahavad teenida sotti;
JYSK, K-Rauta, Select ja Handymannid
ei arva, et mind kotib, midagi ei osta
saaks müügipead kätte, kütan kuumaks kannid
FUCK OFF, sest jõule ma ei oota;
ja pistke perse see Rimi värk
ning matusebüroo hinnalangust andmas
kui vaid olekski kaasas ka puust särk
kusagil peres kuuse all laiumas;
mõnele sellisele jah jõuluvanake toob
akna taga passib päkapikust koll
on kodusi, kus jõulud stressi loob
kes väga ootab adventi, on lol .....
Ikkagi on sügis ilus
Ikkagi on sügis ilus,
paistab välja ka puude vilus,
vihmalombi virvenduse sees,
pihlakamarjadest punutud kees.
Ikkagi on sügis ilus,
vihmapiiskades eriline võlu,
laululinnu kuldne suu,
kuldseid viljapäid sasib tuul.
Ikkagi on sügis ilus,
olgu siis meeleolu kuitahes mõru,
hinge rõõm jääb püsima,
süda sügisesse elama.
Kuldsel sügisel
Kaunid mõtted kannavad vilja
nagu viljapuud kuldsel sügisel.
Kooli või eluteele astuja,
sai suvest palju õppida,
suur rõõm on kuldseid vilju nüüd noppida.
Sügisel on tiivad,
mis linde ära viivad.
Tühjad pesakesed ootele jäävad,
kurbus rändab hingele
ja muudab kurvaks südame.
Tore, et sügisel ei kao päikene,
missest, et rohkem varjus ta
ja madalamal.
Päike hea liigub taevalael,
sellel kuldsel sügisel veel.
Taas särab päike taevalael
Taas särab päike taevalael,
taevas sinine kui meri.
Rõõmsalt siutsub linnupaar,
pesas poegi kolm või neli.
Metsa all on maasikmarjad,
magusasti lõhnavad.
Suvi kuum käib kuumalt ringi,
küpsetab ja küpsetab.
Iga päev toob rõõmu juurde,
kui vaid oskad märgata.
Sukelduda ellu suurde,
midagi ilusat ja head sealt endale noppida.
Kaunis suvi kutsub
Täna jälle päike särab,
avatud on õnnevärav,
imeline loodus kutsub,
kiirelt süda rinnus põksub.
Patt oleks niisama raisku lasta
imekaunist suveilma,
kodus lihtsalt konutada
alailma kiruda.
Kaunis päev teeb rinna rõõmsaks,
astub muredele vahele,
hea on olla päikselõõsas,
ealeski ei kahetse.
Kiusaja kius
Kas tõesti kius astub kodust teele?
Kas tõesti kiusajale kius nii armas on?
Kas kiusajajal ei lähe silmad veele,
kui ta kiuslik teiste vastu on.?
Kas tõesti kiuslik meel on nakkav,
mõnele nii külgehakkav?
Kas tõesti kiuslik meel võidutseb
südamel kiusajal ja nõnda haiget tal teeb?
Looduse hääl
Metsades kostumas elu,
linnud laulmas on imelist viit,
varsti kadumas talvine valu,
langemas elustav piisk.
Elu kandmas on ojade vulin,
kuuled loomade raginat metsas,
kes pesadest välja just tulid
nautima kevadet vahvat.
Seisa looduses, kuulata, vaata,
lase süda ja meeled kõik valla,
veidike veel ainult oota,
on loodusel palju veel anda.
- Tarmo Selter -
2023
Kevadmeeleolu
Vaata kuidas lumelill
end ajab lumest välja,
taevas päike ere on
ta piilub pilvist alla.
Kuldnokk kuldset nokka peseb,
kevadteed on valla,
mesikäpp veel käppa imeb,
mesipuust und näeb ta.
Liblikate nukkumisest
veel on vara mõelda,
kevad südamesse hiilib,
seda võin küll öelda.
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
Soe sügis
Soe sügis hellitavalt põski paitab,
lehti tasa puudelt alla aitab,
kutsub päiksepaistet esile
ja ei ole ise nõnda vesine.
Laseb pehmel tuulel tasa õõtsuda,
kuigi sügistuul on harjund lõõtsuma,
katab pilved õrna uduga,
et linnutee võiks kergelt sujuda.
Varsti sügisel on rutt,
tali tuleb nii, et taga valge jutt.
Pole siis sügisel aega venida
ta tõepoolest peab ära minema.
Sellest kurb on minu meel,
tahaksin sügises olla veel,
tunda ta hingesilitust
ja õrna südame puudutust.