Meid eelneva ühiskond , takistab vääritu, viibime lootuste öös , enne säravat koitu. Helgem tänagi pisut ning aastate pärast, inimkond muutub , küllalt kurjuse kärast. Hansi!!!
Issand Sinu armastuse valgus täitku meid varvastest juuste otsteni nüüd ja igavesti aamen eal hing siis ei raagu meel vastu pimedust naaldu öö me kohale üleni kaardu
Öö on must, kuid lumi valge, pilved rohkem hallikad, külmataat see külmahalge kütab külmakaminas, lohutades meid, et veel kolm adventi ootab ees. - Tarmo Selter - 2023
Kõik päevad, mil Sinule mõelnud. On pilves ja sademeid täis. Unetud ööd, mil Sind ma ei näinud. Elu Sinuta pole elamist väärt.
Sügist otsida ei ole enam vaja, ta meie keskel on kogu selle aja. Sügis ise leidnud meid, käib erinevaid hingeteid ja võtab oma kuldsesse haardesse- ikka meid.
Kurbus ja valu liitnud meid ühte, südamed meil hõõguvad kui kuumad sütted, teineteist me leidsime allika-lättel, tasa me südamed põksusid sel hetkel.
Näita mul teed, mis sinuni jõuab - ükskõik kuidas ja mida see nõuab... Alati. Et see meid edasi viiks - ja et mina jääks minuks ja sina jääks priiks. /Mari*Uri/
Oma emakeelega võin ma palju hoobelda. Suureks ei ma tõsta end, emakeel on kui mu vend, teda armastan ja hoian... Emakeel meid alati kokku seob ja liidab.
Sõprust tuleb hinnata kõrgelt Au sisse tuleb tõsta ta Ilma sõpruseta elu ei kulge Sõprus meid kokku liidab ja ühendab.
Päikeseketas kõrgel taevas käib... Ta kuumaks kütab kõikide südameid...
Haavatud maailm täis haavatuid südameid Hädadest,muredest kinni on hing Maailmavalu luurab su järele Tõmbub koomale eluring
Ei ole sind näinud kaua piir lahutanud meid Hirmu tundes aina hägune kõik näib Lootus tärkas siiski näha sind,mu arm Kaks südant kokku saidki purustatud elu karm
Kuidas tunned end sa täna? On sul ikka korras kõik? Tule kaasa! Lähme ära! Mul Saaremaale algab sõit Küll kadakad ja karjamaad meid lahkelt vastu võtavad
Ma eksisin kui arvasin et kõik läbi meie vahel on taas suul side mida keegi muurustata ei saa meie vahel on õnne kild sees mis meid õnnelikuks teeb ja ja seob .
sulgpehmeid suudlusi oma tuksleval rinnal neid iharaid käsi, mis tõmbavad mind aina lähemale põletavat ihu, mis otsib lähedust Sind, silmad ihast udused
tilgakestest kokku saabki suurim meri doonor annab elu jälle voolab veri sulekestest koosnevad inglitelgi tiivad mis meid teise inimese enda juurde viivad Sanya
ma vajan su õrna pilku, ma vajan su puudutust. ma vajan su pehmeid huuli, ma vajan su armastust.
Jõuluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka päkapikk; ise on ta hästi virk.
On sõbrad need, kes jäävad, me juurde halvas-heas, meid saadavad me elupäevad, on tore olla nende seas.