miks ma jõuludest ja päkapikkudest ei luuleta ei saa käsi ei tõuse kirjutama riime kuldsetest mandariinidest kui põllud on täis miine surnuaiad matuste viise
Sügise kuldset pilku tunnen juba täna, madalamalt liigub päikesekera. Koolitarkust taga ajada ihkab nüüd mu süda, et ei sureks rumalana mina.
Tütar nii lähedal elab mulle Miks siis nutan mõeldes talle?
Homme tööpäev, tahan puhata aga saan ebamugavusest ohata sest kui vaja nii hilja kuseda ei saa voodis mõnuleda igaüks hakkaks nutma, kui idüll kaob
Mõtteke, miks nõnda tõttad, kuhu kiirustad? Miks sa tõttad ajast ette, ajast valusal? Lootused ja oletused, kõik on piinavad. Mõtteke, miks nõnda tõttad, kuhu kiirustad?
...mõte, miks kipud taevasse valge ingli kaenlasse...?
Miks sügis kurba meelt mul teed? Miks igatsus mul valu tood? Miks mure mu hinge peitu poed? Kas minu olek siin ilmas, siis üldsegi ei loe?
Miks valu ei saa näha ja käega katsuda? Miks pole ta kui pisar, mida saab ära pühkida?
Miks rändlinde igatsen ma juba taga... Nii tühjaks jääb õu ja kodumaja...
noa põhiolemuseks on olla alati terav mis on selleks inimeses miks ta siis seda pole lepib sellega kestma jääb kaunis kestma mis kole
ma ei tea isegi miks vaadata ei taha eha valguses põlevaid pilvi öös flokside õitsemist augusti sametist pimedust miks lasen taluda hingel nüüd suve järele kisendust
Miks Su pilk on nõnda jäine? Loovuta üksainus pisargi mulle. Anna mul andeks, kui Sul pisaraid enam ei ole ja alles on jäänud Sulle, Su südantlõhestav ohe.
Tunnen end nii tühjalt, nii ebapiisavalt. Olen nii väsinud, olen sellega harjunud. Mis toimub? Miks see tunne mu ette ilmub? Võiksin magada tunde, kui vaid parandaks see enesetunde.
kuupaistes mägedest tulla alla et kumbki läheks siis oma teed oi arm miks meile antud oli siis see leek mis sigaretina kustus öös tema siiani valutav hõõg
Ma põlen nagu küünal,mil puhumata leek Järkjärgult lühemaks jääb käidav elutee Siis kui kustub leek on ära põlend taht. Ma mõtlen,miks nii väike on selle küünla maht.
Andestus, sa lubasid mulle kunagi igaviku. Meie aeg on kätte jõudnud; ütle head ööd, sest kui aeg tuleb, kaob vari, närtsinud lill laual, veripunane pisar miks see nii tuli?
Kajakate tööpõld on merel lai, kust need kajakad küll linna said? Häirivalt läbilõikavalt kisavad, miks küll merelt linna nad trügivad?
Miks näed Sa minus rahakotti? Kas tõesti see, hoiab kinni sind? Miks hindad rohkem rahakotti? Kas rahast sõltubki mu oma hind?
Kas tõesti on kõik vihmased päevad loodud minu hingele! Miks muidu nõnda kergelt langeb, pisar minu põsele...