Tuul keerutab lund, küünlaleek väreleb. Avatud silmil näen und südamesoovide täitumisest.
See valguskiir, mis on siin juba täna, helendamas su hinges ja su südames. Seda valguskiirt ära kustuta endas ära, lase tal paista ja särada kui küünlaleek jõuludes!
Miskit puudutas mu hinge juba, avatud oli mul hingetuba. Kallis pojake, me hinged ühinevad täna, südames mul ikka, elad kogu aja.
Pimedus nüüd võtab maad. Päeva natukene jäänud veel. Valgusest küünlaleek on saand. Mida kõike veel näha saab. Uskumatu! On 21.sajand.
Hetkes me oleme tasa teiega teisel pool vett, et koos kõike mäletada, taas süüdata küünlaleek... - Tarmo Selter -
IV advent Nüüd neli küünlaleeki võbelemas reas. Suur jõulutunne täitmas Sinu meelt. Ka jõulusalmid juba kõigil peas ja läbi lumesaju kostab kellahelin teelt.
Hüpnotiseeriv küünlaleek laual, ses on armastust ja igatsust. Valge kalmuküünal haual, milles kaotusevalu ja pisaraid. 21.11.09
Valu sünnib südames küünlaleegi särast… Armastus see püsib veel vaid selle valu pärast. /Mari*Uri/
Läbi sätendava õhu, üle karge lume, pisikene ingel, paljajalu tuleb. Süda soe ja särasilmil, külma ta ei taju, kannab kuuma küünlaleeki, läbi valge saju.
Kui vaikselt lumehelbeid sajab ja õrnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas küünlaleek Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....