Mu ees on surm, ma tunnen ta vina, ja säälpool on nurm, kus õitsed sina. Küll ilus on nurm, kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, ma tunnen ta vina
kahes maailmas korraga elame ühes koolnud vaikus surm teises päikses sillerdav elu igavene hurm tema igihaljas nurm
Viimaseid õisi ma nopin üksiku nurme peal Liblikas lendu tõusis hingele lähedal Päikene üksiku kiire saatis südamel Elu on paganama kiire siin sinise taeva all
Unes nägin,et punusin pärga, lilli,neid oli lõpmata. Nurmelilled,aasalilled, aialilled,metsalilled. Nii armas oled Eestimaa! Pärja kinni sidusin ma sini must valge lindiga.
Kellel neli kaunist kleiti nurmel neli kaunist kleiti sügis käsib halli kanda, talv tal valge lubas anda, kevad kingib rohelise, suvi kirju õielise.