Sõnale ohe leiti 50 luuletust

Ohe

...oi, emake kullake,
mu kodumaa mullake...

küsisuhe

sellesama pilguga
luba küsid
sellesama
ohke pärast
meeles püsid

rääkimata tunnetest
pungil emakeel
lüketest
ja tõmmetest
on küllalt

tahaks
veel



Sanya

Sinine esmaspäev,
aga mitte ainult,
üldse on hea,
kui törts sinist sisse viskab,
on kohe selline ilus värv.

tri:nu

Pariisist Tallinnas

kus barman vastab mis asi on kunst
kus hommiku vaste on kohv ja suits
kus oled prii ja reaalselt ei kahtle
siin ei osanud sealset tahta

Tere, kevad!!!!

Tere Sulle, armas kevad,
tood Sa meile õied kenad,
saatjaks linnulaulu kaja,
kusagil ehk lund veel sajab,
kuid on täna tunne hea -
kevad kätte jõudnud taas!!!

- Tarmo Selter -
2024

olla aja sees

sulast mets on värske
heleroheline
mändide all lumi
ainsana päevas
puhas valge
rõõmsaks teeb
kortsu läinud palged
aitab sind hoida
aja sees püstipea jalgel

silmapiirini

päev otsa taeva
aluse hämaruseni
su meeltes raagus
mets valge väli
koheva lume valgus
silmapiirini maastiku
tardunud vaikus
uute pilvede
lompides saabumiseni

lumi valge

vaatan kuidas vastu
talve haljendab põllul oras
täidavad taeva lae
lumepilvede kohevad vaalud
lumi valge sealt
maa peale saabub
ripsmetele peopessagi maabub

Nii kahju

Nii kahju on
lahti lasta
ühest ilusast päevast,
kui ta korda läindud
ja kaasa toonud mõtteid häid.
Kuid ilus päev kaob ära öhe,
ja märkamatult ongi läind.

Mobiilikõne Ukraina sõdurilt emale

Tere, ema!
Varsti kohtume!
Mu kallike!

Öine taevas

Tähed purjetavad öises taevas,
valkjas kahvatu kuu
saatmas neid teel.

Ilma päikseta
on kõle taevas
ja tunne kõhe
on südame sees.

Valupisarad

Miks Su pilk on nõnda jäine?
Loovuta üksainus pisargi mulle.
Anna mul andeks,
kui Sul pisaraid enam ei ole
ja alles on jäänud Sulle,
Su südantlõhestav ohe.

Sidrunkollane peoleo

kas Tiit teol
teol teol
kas vikat peos
peos peos
sadu aastaid helerohelises
kevadmetsas see on helisenud
okste vahel pesitsenud

Mu süda sügeleb...

Mu süda sügeleb su järele
Ja hing higistab helluse puuduses
Tiivutuna triivin kõhedas öös
Hirmüksi on olla nii- sinuta

no mis sa teed

metsa lehtivat
maja taga nähes
meel värvub
heleroheliseks hinges
rõõmuks vaja on
oh kui vähe
rohi oleks maas
kasel lehed tuules
seda et huultele
mind nähes suudled

Meil on kevade

Hõissa, meil on kevade!
Soe päikene, taevas sinine,
rohelised metsad, aasad,
liblikad, linnulaul,
mererand, meri võima,
suur õnn südame all.

Kuis võib?

Kuis võib üks laul nii valus olla,
et paneb südant lõhkema.
Kuid elu. see ei anna alla,
ta jõudu kogub luule sees.

esimene rohi

nagu lapsel pead
käsi silitada tahtis
kulu sees esimest
rohelist rohtu
hing millest kaua
oli olnud lahus
saaks otsa see
talv läbi kurgus
olnud janu

Südantlõhestav

Ilus ja südantlõhestav muusika toetab südant...
toetab hinge, mis nii kurb on...