Pikka liugu, naerulusti, kilkeid, maitsvat vastlakuklit, hernesuppi head ja sooja, pidu peeti suure hooga nõnda vanasti ja nüüd on rahvas jälle lumerüüs. - Tarmo Selter - 2024
Mu mõttelõng on väga pikk, pool elu kedranud on juba-, mõtteis ikka leian end päevinäinud vokiratta taga-.
Ole sõbra õlg, mis ikka ainult tuge toob! Ole armastus, mis pikka rõõmuaega loob! Ole päike minu elus, ole lilleõis! Ole kallistus, mis kaua meeles olla võib! /Mari*Uri/
Igal pool käib kihin, kahin, jõuluaja rõõmus sahin, päkapikkude vaikne nohin, kõrvus jõulukellade kohin.
miks ma jõuludest ja päkapikkudest ei luuleta ei saa käsi ei tõuse kirjutama riime kuldsetest mandariinidest kui põllud on täis miine surnuaiad matuste viise
kõik muu kui kaob jääb siiski alles me armastuse valus valgus ta õitsemise ärev algus mis ajapikku kuldseks värvub päeva sisse vaob hetke sisse vihmana valgub
Üksi olek on imepikk Üksi olla on imelik.
Kas silmadesse jagub niipalju pisaraid, kui sügispilvedesse? Sügis pikk ju, tuleb muresid palju, uputada tuleb nad silmavee sisse.
Õnne palju ja pidevaks ajaks - lühemalt öeldes, kuid rohkem, kui vajaks! Usku ja lootust, armu ning rikkust - kauemaks jaguks et rõõmule pikkust! /Mari*Uri/
Ära ole enam pahur ole isegi kas või kahur Ole ikka õnnelik, et see päev sul oleks pikk
Kui ma olin põlvepikkune ma ütlesin enda emale: "Ma olen vana hing" seda ma ka olen aga olen noor südames ja tean et see on õige
Astun,astun tee on pikk,selja taga minevik.Aga see,mis on ees öeldakse on tulevik...
au olgu Jumalale kõrges rahu maa peal ja inimestest hea meel kui pikk selleni endiselt veel tee tänagi palun see lootus alles oleks sus siiski mu varemetes kordi olnud meel
Üks tee on nii pikk ja käänuline, see on elutee. Üks tee on nii pikk ja igavene, see on tarkuse tee.
Haned valged kaelad pikka nokad erepunased jala otsas punalestad varbavahed kinnised Paterdavad koduaias kiiret neil ju polegi Metshaned hallikarva, jõudmas rännult tagasi
Pikkamisi pööratud sai uus lehekülg Elu kui romaani kogetud on küll Avan esilehe uuel raamatul Ahnelt otsin elu,tõde Vana sai läbi just
Päkapikk aknast sind salaja vaatab lastele kinke ta salaja saadab sussid on aknal ja leida võib sealt präänikut maitsvat ja muudki head.
Hiljaks jäänud andestused soiku jäänud mälestused untsu läinud lepitused lahku läinud tegemised Poleks olnud pikka jada siiani käiks ühte rada
Hommik äratab elu, vahest seda ei soovigi. Nii raske on südamel koorem kanda hommikust õhtuni. Nii pikk on hommikul ohe, tuleb minna ja elada kohe.