Pisarad kristallina veerevad põsile langevad alla valgele lumele kasvavad lumepallideks sulavad ära kevadeks
Siin oli köök- Siin oli tuba- Siin oli isa- Siin oli ema- Siin oli tillukene maja- Siin olen mina- varemeis.
Hing on vihma täis, seal tibutab, pisaraid tibutab hing, mis hingepõhjast tulevad. Jah, hing on pisaraid täis, sest süda valutab-, elu kõik pisarad hinge ära mahutab.
Palju pisaraid on veel merre voolamata, kahjuks on neile juba rajatud teed.
Kui sinus igatsus ja kurbus sees on korraga, siis tunned end ühtäkki tuimana, ei olegi enam pisaraid, mida valada, oled kui kuivanud jõesäng, vooluta...
Sa läksidki ära enne sügise minekut. Nüüd on kurbus minu päralt ja igatsus. Sinu osaks saab rahu ja vaikus-, Ühel pool kurbus ja igatsus, teisel pool rahu ja vaikus-.
Kas silmadesse jagub niipalju pisaraid, kui sügispilvedesse? Sügis pikk ju, tuleb muresid palju, uputada tuleb nad silmavee sisse.
Tere, ema! Varsti kohtume! Mu kallike!
Miks Su pilk on nõnda jäine? Loovuta üksainus pisargi mulle. Anna mul andeks, kui Sul pisaraid enam ei ole ja alles on jäänud Sulle, Su südantlõhestav ohe.
Veidi sadas vihma, päikest oli ka, pilvi siia-sinna nägin lendlemas. - Tarmo Selter - 2023
Emast puudust tunneb minu süda, hingest tasa nukrus üle käib, õnnelik ma vähem olen täna, leinas on mu hing ja haavades mu süda.
Vahel on mul tunne selline, et kogu maailm vajub unne, vajub kõige oma valuga, murest murtuna, täiega. Ilm on pahupidi, otsa ja ääreta-, polegi kohta, kuhu pageda...
kaks südant räägivad, nad on nii lähestikku.
Mu klaasist süda on murdunud Ja killud on sinu käte vahel Meie armastus on tardunud Jääks ta seilab pisarate lahel
Nii palju taevas on pisaraid maha sadanud lompideks muutunud jõgedeks, järvedeks kasvanud soolasesse merre voolanud
Ukraina Emad- vaprad ja tugevad Oi, millist valu nad korraga kogevad Sünnitusvalu, mida saadavad rõõmu ja kurbuse pisarad Maailmavalu, mis kurbuse pisaraid juurde veelgi lisavad.
Laps emale- "Ema, miks sa nutad?" Ema lapsele- "Lapseke, need on ainult pisarad".
Mida rohkem sind armastan, seda rohkem tuleb mul haletsus enda vastu...
Nutune ja vihmane on ilm minu nutu võtab üle vihmapilv Pilvekene sõuab kaugele minul naeratus lööb palgele
