Öö saabus sauna taha Varem kui siia Tiigilt peegelduv valgushelk Vaikselt varjus Kollakaspunased kaselehed Saatsid ta ära Jättes enese värvitulle Kõlama ta õnne
Andestus, sa lubasid mulle kunagi igaviku. Meie aeg on kätte jõudnud; ütle head ööd, sest kui aeg tuleb, kaob vari, närtsinud lill laual, veripunane pisar miks see nii tuli?
Hüpnotiseeriv küünlaleek laual, ses on armastust ja igatsust. Valge kalmuküünal haual, milles kaotusevalu ja pisaraid. 21.11.09
Kiirgab metsades kollaseid seeni, näib padrik nii hubane. Ent mu sihiks, mis meeled viiks kreeni, hurmav kübar punane.
Bussis valin varjupoole, muidu hoian sinu poole… Maasikas on punane sealt, kust suudleb päikene! /Mari*Uri/