Nägin üht pungakest puul puhkemas, päikesekiire silituses õit avanemas. Tundsin oma südames õnne puhkevat, hinge peal kevadet, armastust puhtamat.
Päike taevas keerutab lilled õitsevad pungad puudel puhkevad linnud siutsuvad Liblikatel kirjud kleidid lepadriinudel täpid peal siidiussidel siidist sussid See on kevad kas sa tead!
Päikest täis on silmad ja suu… Päev pikema kaarega käib.. Pungadest vaikselt pakatab puu.. Vist kevad on käes …..nii näib
Päike oma kuldseid kiiri kallab, kevad juba kõikjal maad tallab, hiirekõrvul kikitavad pungad puul ja põõsal. Kevad meie keskel, meile hoogu annab, armastust ja ilu südameisse kannab.
Kevad tuleb! Puudutab ilma, toob päikesesära silma, kobestab künnimaad, loob pungad puhkele, kannab ilu meeltesse, paneb linnulaulu hõiskele, õige soojalt poeb südame.
Tahaks ikka ja jälle näha lehtede langemist. Tahaks uuesti kevadet näha pungade õide puhkemist.
Mu silmad päikses kissitavad kui õiepungad puul, mu süda kaunist viisi laulab kui linnukese suu, mu hing on vastuvõtlik ja aval kui emake loodus kevadkuul.
Emakeel ilus on kui kaunis kevade. Emakeel hinge paitab kui mahe tuuleke. Emakeel kõlab kui ööbiku lauluke. Kõik pungad toomepuul puhkevad õitsele.
Suvel on ilusad ilmad, suvel on ilusad pungad kui lapsed mängivad suvel siis jookse kohe ka
Kevadel, kui õitsvad lilled, kui pungad pakatavad puul, kui linnukesed pesa loovad, siis õnnetunne on nii suur ja tärkab armastus nii kuum!