Sõnale puud leiti 99 luuletust

Öö saabus...

Öö saabus sauna taha
Varem kui siia
Tiigilt peegelduv valgushelk
Vaikselt varjus
Kollakaspunased kaselehed
Saatsid ta ära
Jättes enese värvitulle
Kõlama ta õnne

Muhk

Trilla-tralla, trilla-tralla,
jänes jookseb üle silla,
silla puud olid pilla-palla,
jänes kukkus sillalt alla.
Kukkus sillalt otse jõkke
ja sai muhu otsaette

Pühapäev

Pühapäev
Taevas paistab päike,
eemal kostab äike.
Öösel särab kuu,
mina jooksen vasta puud.

Sügis

Käbid on puul;
lehed kõik langevad.
Maad katab lehevaip;
taevas udu.
Puud on paljad;
põõsad rootsus.
Linnud ära lendavad;
talve ette ennustavad.
Veed on lülmad;
õhk aga soe.

Ole nael, mis püsti hoiab maja.
Ole tuul, mis kohisemas puudes.
Ole soolaks sõbra supipajas
ja tea, et sind on väga-väga vaja.

Kevad tuleb

Kevad tuleb taili läheb,
vulisevad ojad,
päike juba pilve serval soojalt särab,
sinilill, see põõsavarjult ärganud on juba,
puud ja põõsad hiirekõrvus, sosistavad...kevad.

Jaanuar

Küll on kena kelguga
hangest alla lasta;
kaugel luhal säravad
jää ja lumi vastu!
Lumehelbed hiilgavad,
puudel ehted uued:
kadakatel karjamaal
seljas lumekuued.

Oled üleni armas

Sa oled üleni armas,
Su süda kui päikene särab,
ta soojust on ääreni täis.
Su suudlus kui kevadtuul mahe
ja hingepuudutus nii hell.

Kollast sära

Kullerkupust puudust tunnen,
nagu päikesestki
Hing ihkab kollast sära,
et ei kustuks südamelt ära.

äkki

nüüd juba õhtul mõnel
süda tõmbub äkki
valust kokku kohkub
see olla võis me viimane
kallistus suudlus ees vaid
mustav igavik igaveseks
nende puudus

Ma armusin

Üht luuletust kord lugesin
ja sellesse ma armusin.
Ta mu hinge puudutas,
kui mul süda valutas.

Kevad

Päike taevas keerutab
lilled õitsevad
pungad puudel puhkevad
linnud siutsuvad

Liblikatel kirjud kleidid
lepadriinudel täpid peal
siidiussidel siidist sussid
See on kevad kas sa tead!

Kena kevade

Ikka kena kevade
rõõmu tood meil kõigile,
kingid soojust hingele,
puudutad õitsele südame.

Kaunilt särab päikene,
taevas helesinine,
ilu jagub kõikjale,
kevad on ja jääb südame.

Kirjeldus

See on lause
Tähed
Keel
Abstrakne idee
Ekraan
Ruut
Silmade vaade
Ühe mehe sõnad
Pilgutus
See on värv
Pintsel
Kunst
Puudutus

Kuraas

Tuhatnelja allamäge
Tuule vilin kõrvus vägev
Tagant hüüti "all on puud!"
Milleks surnutele luud?

üheksa rida emakeelest

et hing endale on
saanud kodu
maa ja taeva lehed
puudel halja rohu
selle mis saand
veres pühaks
Sind tänan emakeel
et päikses supelda saab
meel aeg mis veel ees

Kevad on kohal

Kevad tuleb!
Puudutab ilma,
toob päikesesära silma,
kobestab künnimaad,
loob pungad puhkele,
kannab ilu meeltesse,
paneb linnulaulu hõiskele,
õige soojalt poeb südame.

Killukene

Killukene jääd on veel,
kõnniteel.
Ilm on muidu kevadiselt kena,
linnud laulavad,
puudel pungi näha,
soe tunne tuleb südamesse üha...

oma nurgelistele teismelistele

aeg kätte jõuab
hing nõuab
käsi salamisi
puudutama hakkaks sõnu
kus varjul õrnus puhtus
hetk üleni mõni mõru
augustiööde hall
sügislillede otsatu nukrus