Sõnale rahu leiti 1027 luuletust
Rahu
Linnast tulin, läksin metsa,
aeg see oli hiline,
otsisin seal mõnda oksa,
taevas oli sinine.
Jalutasin, leidsin oksa -
nõnda suur ja tugev see,
astusin siis kännu otsa,
mis seal kõrval pehkind veel.
Sirutasin ennast üles,
hingasin siis sügavalt,
hoidsin puul ma kinni ümbert,
hakkasin siis ronima.
Ronisin ma oksa peale,
istusin seal vaikides,
mõeldes halvale ja heale,
elu üle vaagides.
Olles peidus puude süles
lehesahinate sees,
leian ennast jälle üles
iseenda hetkedes.
Kiire elutempo see
ei lase ennast laadida,
tulen ikka jälle veel,
et rahu, vai .....
Rahu
Mu pea on kaks,
võitlen, kuid miks?
Sa viid mind edasi,
kuid hoiad tagasi.
Kus oled mu rahu,
miks ei ole ma üks?
Lendlen, kuid lohisen,
liuglen, kuid kukun.
Minu silmad on ees,
kuid suunatud tagasi.
Kus oled mu rahu,
kas kadusid teel?
Ma vaatan, aga ei näe,
hoian, kuid ei tunne.
Ma jooksen su järgi,
kuid sa libised käest.
Ma leian su rahu,
miks nõnda raskelt tuled.
Rahu pole rohi
Rahu on joosta kevad vihma käes.
Rahu on vihma ajal märgata päikest.
Rahu on päikse käes juua kokteili.
Rahu on juua end kokteilidest purju.
Rahu on purjus olle näha ilusat und.
Rahu on sügavast unest magada sisse.
Rahu on tass kohvi, mis äratab mind.
Rahu on saada andestust purjus tegude eest.
Rahu on võtta ette valge tühi leht.
Rahu on kirjutada lehele ma olen rahul.
Rahu on kortsutada see paberileht.
Rahu on üks suur paljas vale.
Rahu on asi, mis jättis mind.
Rahu on asi, mis mul puudub.
Rahu on teha rahu, et mul puudub rahu.
Rahu on siia kirjutatud liiast.
Rahu .....
Rahu tunne
Kas oled tundnud rahu enda ümber,
pilke mõtlike saatnud kauguste?
Kas oled rääkind sellest,
millest mõtlend,
kui rahu tundsid,
pilke mõtlike saatsid kauguste?
Kas oli sul ka kergem tunne,
kergem lahti lasta muredest?
Rahu rohkem võiks ehk tunda,
enda ümber ja südames.
Sõda ja rahu
On sõda läbi
saabunud on rahu
kuid küsin kas ehk iial
on see üldse võimalik
et kaotajate leer
saab mingi
saab võitjate käest milgi
rahu
Saab siis ehk
võitja tohtinud on kõik
saab siis ehk
võitja võinud on
ja võtnud on ka kõik
kuid siiski ära endasse ei mahu
saab siis ehk
võitja paariaks pööranud
kui võitja hinge igavene rahu
no mitte enam kuidagi ei mahu
siis võitja pööranud
on võidud kaotusteks
Annan mõttel' rahu...
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis anna talle rahu,
lase vaikselt olla.
Pingutatud mõte kui pillikeel-
katki võib minna
ei siis rõõmusta su meel,
valu täidab rinna.
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis jäta ta rahule.
las ta rahus olla.
Rahu
Kui veidike vaatad Sa enese sisse,
hindad seda, mis väljaski on,
mõtled ja hindad hetkes elu riske,
vaatad, mida aeg on Sinuni toond.
Väheke mõtled ja muudad siis seda,
mis rahutust loob Sinu sees,
ela rahus iseenda ja mõtetega,
leides rõõmu oma südamest veel.
- Tarmo Selter -
2022
Ma näen rahu tulevat
Ma näen rahu tulevat,
ta liigub maa poole
ja pilvi taevas liikumas,
neil on tulikiire.
Ma näen kurjust minevat,
ta liigub põrgu poole
ja jätab ühe piinatud maa,
selle rahva hoolde.
Ma näen ja tunnen seda kõike,
just täna,nüüd
ja taeva poole hüüan hõike-
Rahu kallis, tule nüüd!
Rahu, meie kõikide püüd!
Kingi rahu
Jõulud
lumivalge aed
ootus
laste hinges kantud
Jõulud
rahu mõtte aeg
lootus
võlad andeks antud
Jõuluaias linnumajad
keerulised kelgurajad
lapsed toovad tuppa punast
põski suudlend külma pärast
saame jõulupakilunast
poole nende silmasärast
Naeratuses põselohus
kallitest kes kaugel lahus
ära võimatut ka nõua
kõike jõuluaeg ei jõua
annab ettnähtud mahus
peame meeled mõtted rahus
Vanemate eluringid
teavad jõulu kohta tõtt
tähtis pole kingi kuju
suurus- kinkijate tuju
tähtis on et aega kingid
oluline osavõtt
Eksiteel või õiges rajas
.....
Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
.....
Rahu
Ma vaimustun inimestest, kes upuvad oma sügavikku ja
tegelevad elu tumedamate varjudega
kes ei karda, kes ei pelga
kes näitavad ennast enda tõelisuses ja valus
Miks ma peaksin peitma ennast?
Ma olen üks miljardite seast
Võimatu võimalikuks
"Sa oled nii ehe ja aus,"
-"ei, ma olen mina, lihtsalt mina,
maailm on võlts"
Ma endast kuvandit väljapoole ei näe
Teised pigem tajuvad ja näevad mind
Ma ennast ei taju, tajun oma sisetunde järgimist
Kuu ja Päikese järgi päevade arvutamist
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
eksisteerib rahu ja kaos
eksisteerib siin rahu ja kaos
neil seintel nimed on kriipind
küünla valgel loed kes viibind
otsinud väljapääsu igast praost
valgust - millel määratud elu hind.
saatuse kaalud ei kehtesta end
hoopiski on balansist väljas
ootab ees tasakaaluta lend
lummavalt tühjad kosmilised väljad.
mäletad sa nüüd veelgi neid radu
kord unistasid reisida nende taha
soovisid alati peale tähtede sadu
astudes laeva jättes elatud maha.
eksisteerib siin rahu ja kaos
oma initsiaalid siia kriipind
küünla valgel loed olen viibind
minu elu on nende hingeliste koobaste hind
la .....
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
