Väikene pambuke mu kätel ninanöps väljas, õrnuke hingamine sees Suur õnnetunne voolab mu südame ja emapiim nõriseb rinnale
mina ehk ka homme edasi hingan ent jääb elust päiksest ilma veel üks lill liblikas ja lind selle eest tänada tuleb ka sind ja mind ei paisu mul sellisest uhkusest rind
Koos lindudega rõõmsaks laulda rind! Hõissa kevad, tervitan ma sind!
Imik lutsib vapralt ema rinda.. Ema vaatab nukralt kodupinda...
Saa vabaks minu süda saa vabaks minu rind siis valu ega kurbust ei tunne minu hing Mu mõttelend on vaba ja mühab keele peal mul valutav on süda siin kallil Eestimaal
Süda õiena paotub rõõmust rõkatab rind Õnne rohkem või vähem puudutatud saab hing
Sõber,ava oma silmad ära mine kuhugi kui sa teise ilma lähed järel mõtlen minagi Pime raskus rinda trügib süda nutab,Halasta! Valu hüüab viimsel tunnil eluküünla kustutab
Päikest su tuppa, rõõmu su rinda, hellust su põue, nalja su õue!
Naistepäevaks palju õnne! Trügigu kõik õnned põue! Õnnest paisugu sul rind! Naine! Ikka armastan ma sind!
maaslamajat ei lööda vaid kõnnitakse mööda nagu paakund prügist keset kaunist sügist duellile ei minda kui unustasid kinda niigi nuga rinda on saanud lamajad Sanya
Ma leidsin su siit, istumas vilus. Laulsid üht viit, see oli ilus. Vaatan nüüd maha, kogun julguse rindu. Sosistan tasa, armastan sind ma. Signe Laur