Sõnale sind leiti 1858 luuletust
On sind..
On sind armastada üsna raske
kuid sind veelgi raskem on vihata.
Ma toetan selja vastu vana kaske -
sinu nimi paberilegi ei tule ilma ihata.
On keeruline sinu kõrval käia
ja veel keerulisem käia ilma sinuta.
Ja nii pikad-pikad päevad näivad -
su naeratus on kevadestki ilusam.
Sind ootan
Ma kallistaks sind
terve elu kui saaks,
sellel lõpmatu hind,
su embusesse jääks.
Sinust mõtlen kogu aeg,
mu mõtteis toimub laeng,
sest tean et sa varsti lähed,
sinust maha jäävad tähed.
Neid ma iga õhtu vaatan,
üle taeva laotan.
Oma pähe ära kaotan.
Need tähed kõige ilusamad
ma kuulen, need vilisevad,
mälestustest need kilisevad.
Sind ootan, aeg edasi ei lähe,
kuigi tean, et seda on päris vähe.
Kui sa lõpuks mu kätte jõuad,
siis aeg aint edasi sõuab.
Ma naudin igat väikest hetke
sinuga tehtud mõnusat retke.
Kuid tean,
et sul on aeg jälle m .....
Ma armastan sind
Ma armastan sind
kuigi ma pole sind kunagi näinud
aga armastan ikkagi sind
armastan nii palju.
et sinu nimel olen valmis surema
ja sulle annma oma elu,
et sina saaksid olla õnnelik
ja leida omale armastusse
armastuse
kes sinust hoolib
kes armastab sind .
kes ei valeta sulle
kes armastab sind sellisena nagu sa oled.
Sind Surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
ja minu emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan
ma surmatunnil veel!
Kuis, maa, nii hellast kannad
su lapsi käte peal,
neil annad leiba, katet
ja viimast aset veel!
Tõest’, armsam on mul hinga
su põues, Maarjamaa,
kui võõral piiril õnnes
ja aus elada!
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad, tugevad!
Su tütred, nagu lilled
nad õitsvad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
ja kõrge kotka tiivad
kuis hellast katavad!
Ja tihti siiski leian
su .....
Sind
Sind,
mu kallim, igatsen ja armastan meeletult.
Kus sa oled?
Sind,
mu süda, otsin taevas edasi jätkuvalt.
Miks, küsid Sa?
Sind,
mu elu,ei taha jätta eales üksi.
Ära palun lase mul minna, sest armastad mind.
Hoia ja mina hoian Sind.
Palun tule mulle lähemale.
Ma sosistan Sulle midagi kõrva.
Kas kuulsid?
Ma ütlesin,
Sind,
minu päike, ei varjuta keegi.
Veel hüüan Sind
Aeg jõi tühjaks
Sulle kirjutatud suudlused
Kestad sind ei kõneta.
Hajud öös, pudened peost,
Üha enam ja enam
Kaotan su silmist.
Vihm röövib su jaljed.
Võimatu järgneda.
Veel hüüan sind,
Karjun öösse oma hinge.
Ometi sa ei kuule:
Vaikus vangistab sõnad,
Tuul viib nad kaasa.
Vaid mälestus jääb
Su pehmetest huultest.
Ja su külmad, hoolitsevad käed
Mis veel suutsid rahustada,
Vaigistada lööma...
Hoiad neid nüüd taskutes,
Soojendades neid seal
mitte minu tule paistel
Parastav paratamatus,
Kas pole?
Taas teretan sind talv
No tere talv!
Sa täies jõus veel!
Pilvist lund juurde ketrad,
hõbehärma puudel' puistad,
manad naeratuse suule,
kuule kõversuule.
Ära ole kurb, mu kutsake,
mul mure on, kuid veidike.
Tõmban kohe mantli selga,
külma, tuisku ma ei pelga.
Tule, panen sulle vesti selga,
võtan pekitüki kaasa linnukestele, kes näljas on.
Rõõmsa tuju peidan põue,
mure heidan lumehange.
Külmas jalutades pea on selge,
eilne päev oli päris helge.
Nii hea on rõõme tabada
ja rõõmude keskel elada!
Vaatan sind... mõtlen kui... ammusest ajast
Vaatan sind
pilkasest pimedast ööst
mõtlen kui oleks sind ...
mul oleks trööst...
Vaatan sind
ilusam tähtede särast
küsid mult millal ma...
ütlen et pärast...
Vaatan sind
veetlevam päevasest päikesest
ütled et ootad mind...
unistad väikesest...
Vaatan sind
kenam ka kahvatust kuust
sõnad et unistad...
vaikus mu suust...
Vaatan sind....kuulan sind...
pulsilöökide kajas
lausun et mina sind...
ammusest ajast
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Ootan Sind mu kallis sõber
Ootan Sind mu kallis sõber,
mõned päevad jäänud veel,
seniks voodi üles sätin,
mõned rohud võtan veel.
Palat on siin puhas, valge,
linik valge öökapi peal,
lillevaasis lilled kaunid,
Sulle mu sõbrakene hea.
Kallis sõber, juba olen terve,
voodist tasa tõusta saan,
arstki andis lootust mulle,
kuid Sina oled hingetohter hea.
Sõbrapäevast teeme juttu
meie siin haiglaski,
mõnel nuttki tuleb kurku,
sõpra ei ühtegi.
Kallis sõber, kui Sa tuled,
võta kaasa rõõmusid,
jaga neile, kellel pole,
siis tervis taastub kiiresti.
.....
Armastan Sind
Sa ütled: "lase lahti", ma ütlen, et
ma ei lase
Sa kordad ennast veel ja see tundub nagu mäng
Sa tahad mind eemale visata nagu rõõmsa kutsika,
kes oma peremehega mängima on tulnud
Et Sul pole aega,
et Sul pole aega selleks naiselikuks segaduseks
ja tunnete mölluks ja oma pea kaotamiseks
Sa kardad
Aga kas ma vähem kardan?
Samas milleks armastust karta, kui armastus on meie põhiolemus
Samas seda peaksin mina teadma, kes ma Sind olen eelnevates eludes
hüljanud, välja jätnud ja kriipinud Su südant ja hinge
oma kriitiliste sõnadega ja mõistmatusega
Mul ei olnud si .....
Ma armastan Sind igavesti
Elu ja surm tundub nii mõttetu
Kui ma oleksin saanud Sind päästa, siis
ma oleksin päästnud, usu
Ma ei osanud Sind enam päästa,
kus on see päästekella nupp,
mida vajutada, et Sa ärkaksid üles,
kas koos Sinuga lamada seal
ja teispoolsuses juua koos teed või kohvi,
oleks mõeldavam?
Nagu liider,
Sa läksid ees,
ma tunnistan, et ma ei karda nüüd enam üldse, sest
Sa ootad mind seal ja me loeme luuletusi ja
räägime ja ....
seal ei ole piirdeid...
Ma armastan Sind igavesti
Ma armastan Sind alati, kuhu iganes Sa rändad
Ma mõtlesin, mis tunne on lamada kirstus täna
Sinu asemel
Kas inimesi oleks tulnud vaatama sama palju
kuidas oleksin mina matused korraldanud
See pani meid mõtlema testamendi peale
Ma teadsin, et Sa polnud õnnelik
Samas ma olen õnnelik Sinu pärast, et Su hing on kerge
Ma ei osanud nutta,
anna andeks, et olin liiga apaatne
Armastan Sind alati
Kuhu iganes Sa rändad,
sest kui küsisin, kas tuled tagasi,
sa vastasid jah
ja hoiatasid teisi, et nad Sinust eemale hoiaksid
Ma tean, et Sa ei soovi, et ma nutaksin,
aga ma tegin kõik, mis Sinu võimuses,
et teavitada nei .....
Armastan Sind nii väga, kallis
Ma pole lubanud endal armastada
Olen olnud 24/7 alati kohal
ja valmis
Unustades oma tunnete maailma
Aitäh, et tuletad mulle meelde
Aitäh, et hoiad mu käest
Aitäh, et hoiad mu unistusi elus veel
Aitäh, et Sinuga koos hingan ma paradiisiaias
Ma armastan Sind nii väga,
loodan, et tead,
kallis
Ma näen Sind naeratamas oma peas...
Ma näen Sind naeratamas oma peas,
mul on hea meel, kui oled õnnelik,
kui suudad sellest hallist maailmast pressida välja kuldkollase päikese.
Päikesepoiss.
Sind hoiti, Sind hoiti väga.
Isegi nendel hetkedel kui Sind minema peletasin,
hiljem õhtuti patju märjaks nuttes.
Ma püüan olla tunnetest amputeeritud,
aga aeg-ajalt saab ka minust võitu
voolav elujõgi,
mis soovitab mul nautida,
võtta vastu kõik, mis pakutakse,
ja mitte mossitada oma murelikke mõtteid mõeldes.
Ma näen Sind naeratamas oma peas.
Ettekujutus on hea fantaasia vili.
Sest isegi kui see PÄ .....
Ootan Sind
Öös kostumas helveste sahin,
pakases paukumas puud,
kas ma tuulega lennata tohin,
käega pilvedes katsuda kuud?
Valgust peidavad lumised kuused,
merel vesi on allpool jääd,
vaikselt pakases külmumas huuled,
rannas lumeluiteid ma näen.
Kiirelt külmumas süda nii soe
ja on jäisus mul pugemas hinge,
külmas lumes nüüd tunde ma loen,
lumehelves mu põsele langeb.
Öise jäisuse sulatab sõna,
mis tulemas armsama suult,
valgust andmas Su silmade sära,
mõtted Sinust need kustutab tuul...
- Tarmo Selter -