Rukkilille põld on kui sinetav meri Sinine taevas on valgete pilvetupsudega segi Mõtted voolavad kui ojake vaikse jõesängi poole Kas võtaksid mu südame enda hoolde?
Su huultel on pärnaõie mesine maik Ja lokid mu peos nii mõnusalt siidjad Sinisilmis peegelduvad valged liiliad Nii seisame, me ümber kõik on vaik
Tunnen endas moraalset toorest jõudu ja elan üle vaktsineerimise õudu Maskid,süstlad valitsevad maailma varsti ei olegi enam puhast pinda
On popp olla ropp ja veidi imelik. Tulemus oll kesine lurrgi üsna kesine (süda nati vesine)