Ma tunnete tiivutust ei jaksa enam kanda Rebenenud suled saadan oma teed käia Minna või mitte minna mina ei tea Kui süda ei tunne mida mina saan teha
Elu annab tiivad, kurbus võtab need, kaitstes nõnda kiivalt masenduse teed... Otsi oma rada, leia tiivad taas, et saaksid rõõmustada, taevas lennelda... - Tarmo Selter -
Ojakene, sinu järgi tahaksin ma liikuda Tuulekene,sinu kombel tahaksin ma puhuda Vihmakene, sinu käest ma pisaraid võiks laenata Linnukene,sinu lennust osa tahaks saada ka
tilgakestest kokku saabki suurim meri doonor annab elu jälle voolab veri sulekestest koosnevad inglitelgi tiivad mis meid teise inimese enda juurde viivad Sanya
Kaunil lilleõiel kollane liblikas- ei tõusnud sealt lendu, ta tiivad olid längu-, tundsin külma hõngu...
Õrnal õiel õrn liblikas, kollane, tiivad õhulised õrnad laiali-, lilleõie südamel. Kui kevadel on lumi maas, siis ilusaid mõtteid tuleb reast ja meenutusi, mis teevad tuju heaks.
kui hingega saab kokku hing sus ärkab lill ja lind kel äkki on tõusmiseks tiivad mis päiksesse viivad mis siis ära põled sellest üleni viimaks
Ma lennata püüdsin, kuid tuul mu tiivad murdis. Siis appi ma hüüdsin, vaikus mu südame murdis...
Nii järsku kui selgest taevast tulev välgunool leinaliblikas su hinges oma tiivad avas Nüüd tema tiivatolm laiali on igalpool See juhtus! Mis sest et polnud kavas
Ole võitja, Unistustesse sõitja. Taevas su piir, Õnn su eliksiir. Raksustest üle, Naeratusega ole. Unista suurelt, Maha ära keera tuure. Need sind edasi viivad, Ehk annavad ka tiivad.