tagasi Toomel vahtrate kumisev valgus õhtu täis malbust ei otsa ei algust mis koltunult verre valgub
haned nädalaid edasi lendasid pea kohal kätsatades põhja poole verel otsa sai lendu tõusmise kihk kui lõhnama hakkasid õhtud valgetest õitest toomel
Emakeel ilus on kui kaunis kevade. Emakeel hinge paitab kui mahe tuuleke. Emakeel kõlab kui ööbiku lauluke. Kõik pungad toomepuul puhkevad õitsele.
on sügis mine Toomele sahistama jalgadega kortsunud vahtralehtedes kastanite alla Rodini aias Pariisis ole lihtsalt hetkes heldes milles kogemata täna viibid 20.09.2022
Trüki-trüki, Meerika, oma valeraha, Powell, muinasjutte meile räägi, Vaene säästlik töömees, sa ei näegi, Et pankurilt sa oled juba saanud taha.