Meri lainetab pikalt peale tormi, oksaraod rannaliival üksildaselt. Õhtu hämaruses rahu võtab maad, kuupeegeldus siledal veel. Õrnas tuules armastuse sahin, vaikus paitab iga vormi.
Meri ajab üle ääre, tuul kisub püksid jalast. Vares ära karjund hääle, kajakate halast.
Meri kohiseb, mühab vaikselt omaette-. Minul torm on hinge sees, vaade merega on ühtne...
Veidi sadas vihma, päikest oli ka, pilvi siia-sinna nägin lendlemas. - Tarmo Selter - 2023
Vaikus keset tormi, hetk, mil' oled ise, endast välja toodki oma inimese, olles see, kes oled, torm see raugeb tasa, kõigest välja tuled veelgi targemana... - Tarmo Selter -
Kui taevas möllab äike ja merel on torm,siis tea,minu soov on küll väike,tahan olla sinu päike,kes hommikul paistab su aknasse ja öösel valvab su und.
Vahest on inimene muutlik nagu ilm, teeb mis tahab, üldse ei pilgu silm. Vahest tuulispaska täis on pea, kuhu poole tormab, või puhub, ise ka ei tea...
Sügis kõnnib vaikselt ringi, tormi polegi. Küllap ükskord jõuab ikka ta mu hingeni.
Igal sügisel tuleb Sul rännukihk peale, siis Sa kui linnuke lendad lõunakaare poole. Minu hing jääb tormituulte hooleks, jagame kõik rõõmud ja mured pooleks.
Hing mul sarnane on sügisega, ta mässumeelsust täis. Kord on ta vaga, siis naerab laginaga, kord torm tast üle käib...
"Mind channels are like menue you are choosing from... Peace and love and bliss or constant thunderstorm..." /Mari*Uri/
Su otsaette kirjutatud oli memme musi puudutus su silmadesse kirjutatud oli tormihoiatus su juustesse kui sulavaha nõrgus päikese kuumusest kullatud sära.
Kohvikus veeretan väikest aega, aega,mis kiirusest üle jääb Pole mõtet tormata, aeg jookseb kaasa Võidujooks ajaga, käib niiguinii...
Elust ette päevad läevad Tormavad sind pikali Aeg ei anna järgi mõelda mida tehtud valesti Elu tõttab ajast ette Viinud viimse piirini Väsinud ja jõuetuna jaksu pole ollagi....
Vaikuses oodates tormi, ei tea, kas Sa tuled... Vaikuses hääletult ongi läinud mu mured... Vaikuses üksinda saangi olla Su juures... - Tarmo Selter -
Kirikukellade ajal rahvuse vendluse najal tuulte ja tormide ajal. Tuli on lahvatand kurjus on kahvatand maskid on langenud.
seisan paljajalu rannaliival torm on tulekul aga mind see ei heiduta minu juured on siin olen palmipuu vastutuult aga ei heiduta
Pärast pikka pimedust, lumehangesid ja külma karedust. Krookus mullast välja tõstab selga, üldse enam külma ei pelga. Kevad on saabumas ja tuuletormid vaibumas.
Kes teab kui sügav on meri, kui pime on tormine öö. Kui valus on nutetud pisar, kui lahku viib sõprade tee... kristel eslas