Sõnale tugevus leiti 26 luuletust
Esmakohtumine
Habras ja samas nii elujõuline
vastsündinud veresugulase tekki mähitud koguke,
esmakohtumisel kui kätele pandi,
silmad vaatamas otse mu südamesse
uskumatult läbinägelikult ja kõiketeadvalt.
Enne kui elu oma arenguetappidega vahele tuleb
ja inimeseks olemise töö tuleb väärikalt ära teha,
tuletab ta oma pilguga mulle meelde,
et me kõik teame sündides elu saladust
mille elades unustame,
ja mille üles leidmine jääbki elutööks.
Isa
Oma isast rõõmu tunnen ma,
isa on hea ja hella südamega,
isa on kindlameelne, vapper ja hea,
isa endale eeskujuks ma sean.
Isa karm on rindel,
isa kapis on munder,
isa siht on kindel,
isa oma kodumaa eest seisab valvel.
Isa eeskuju on nakkav,
kogu aeg külge hakkav,
mehehakatisest meheks ma kasvan,
isa käidud teid ma jätkan.
Iga kord, kui hakkan minema...
Iga kord, kui hakkan minema,
kuhugi poole liikuma,
kiirel sammul tõttama,
kodu poole tagasi kiikama.
Läbistab mu südant magus-valus tunne,
siis kurbus tõuseb taevani,
ja valu karjub, karjub mus üleni.
Iial ei tea ette ma,
mis mu kallist kodust saab
ja kas suudan teda ükskord kaitstagi.
Iga samm on valus südamel,
kui liigud kodust eemale,
ükskõik, kui pikaks ajaks siis-,
usus jõuan koju tagasi,
sest kodu-ja kodumaa armastus ei lõppe mitte iialgi.
Ma võiksin
Ma võiksin rõõmul
hõisata ja laulda,
kuigi mure pureb südamel,
võiksin poole murest
ära anda,
kuid jaksan kannatada veel,
katsun ise tugev olla
ära peita silmaveed..
Vahest raske on
rõõmuga kurbust seljatada,
kui hing on raske
ja jalad nõrgaks teeb,
siis laulgi ei rõõmusta
mu rinda,
sest liiga kurb on meel.
Ma ikka proovin elust üle olla,
parandada elu,
mis katki läinud seest,
teen kõik selleks,
et rõõm saaks tagasi tulla,
et kannatusi poleks eluteel
ja rinda rõõmu jätkuks veel.
Ah,ära luuleta
Ma hakkasin nüüd luuletama,
ah,ära luuleta.
Sa ju luuletasid kogu aja,
ja jälle luuletad.
Sa ise ei usu kedagi
ja sulle haiget teeb,
et olen jõudnud luuleni
mööda konarlikku teed.
Elust,valust, läbi ronind,
nüüd õnnelik on meel.
Sa ei tunne ennastki,
veelgi vähem mind.
Jaa,ja, hästi luuletad.
Eluetapid
Igal eluetapil algab uus
ja lõpeb vana.
On ka vanast aegu,
mida ihkad tagasi.
Uuelt,aga saada,võtta,
kas õnnestub see alati?
Kõik ei ole meie teha,
puruneda lootus võib.
Kellelgi võib olla kama,
või siis saatus soovib nii.
Tugevust on elus vaja,
olla kui kännujuurikas.
Elu nõrgad murrab maha,
talla -alla surub nad.
Väetina me ükskord ilma sünnime,
abi vajame.
Elupööriste vintsutada
ja hammasrataste pureda,kui jääme,
abi otsime.
Kõnelev kuusepuu
Olin väike kuusepuuke,
kui mind pandi istuma,
juured ajasin maapõue,
et saaks suureks sirguda.
Vihm mind kastis.
Muld mind toitis,
vahest tuul mind sakutas,
okkaid maha raputas,
päiksekiir mind soojendas.
Kevaded on suveks saanud,
pimedad kõik sügised,
talved olen üle-eland,
keegi pole puudutand .
Ükskord ikkagi
ma lähen,
laia ilma laiali,
kännujuur jääb minust
alles,
kus kord suureks
sirgusin.
Tormituuled
Tormituultes seista tahtsin täna,
käed laiali, nägu pilvedes,
suured tammed minu taga,
juurtega sügavalt maas,
murdusid-hääleta.
Raksatus läbis minu südant,
kuid kindlameelselt seisin veel maas.
Raju ja torm mind julmalt rapsisid,
jäised vihmapiisad näkku
ärme lõid.
Punnispõskne tige tuul,
maast lennutada püüdis,
ei olnud ma ju juurtpidi maas,
jagu must ei saand.
Oligi vist marutuule ainukene plaan,
murda,
välja kiskuda iidseid tammepuid,
juurtpidi maast.
Kurb oli vaadata,
hing nuttis sees,
kuid tormituultes muutusin
tugevamaks veel.
paranoia
nõrk on tugev
oma nõrkustes
kõrk kõikehõlmav
oma hõrkustes
vaene küllastunud
oma puudustes
väike paranoik on
oma suurustes
ka mina mõtlen kaugustest
sind ligi puutudes
miskist jäävast
jälle muutudes
eemaldumisest
su kõrval seistes
mu omist vigadest
mis kõigis teistes
Sanya
Jonnakas Putin
Tugev nagu kivi, Putin seisab kindlalt, jonniv pilk, mis mõistatusi mähkleb sihikindlalt. Sõnad kõlavad tema huulilt kui pronks, nagu öeldud loosungi kandvad monoklid.
Putin, nagu kaval šahh, liigub malelauas, valitseb käigud, kus võimu hoiab ta paigas. Jonniv jõud, mis tõuseb Venemaa peal, riigijuhi tarmukas samm, nagu marssalite saatel.
Ent kui päikeseloojang värvib taeva roosaks, jääb küsimus, kui puutumatu on riigipea loos. Jonniv Putin, ajaloo keerdkäikudes kootud, kas tugevus või varjud tema ümber on seotud?
Lihtne valem - tunne iseennast - elu läheb kergemaks
Lihtne valem sulle eluks
kui sa mulle ei too rahu ja stabiilsust,
siis pole mõtet minul järel käia
(kõlab nagu manipulatsioon või liiga aus tõde? või hoopis hoiatus?)
liiga vana, et vaielda
liiga elukogenud, et vaidlustest osa võtta
Jah, ma olen aus ja otsekohene,
kangekaelne
ja siis mu mehelik pool tardub ja naiselik olemus võtab üle
ja siis enda tugevusest
ma teen iseendale haiget
enda otsustest teen iseendale haiget
sest vahel on keeruline oma tundeskaalat mõõta
ratsionaalselt
ja siis jälle jõuda järgmisesse hetke
kui tead iseennast
on väga kerge kehte .....
Hingehaavad
Vaevlen hingehaavades,
hingel nii valus on.
Mu tugevus ei aita mind,
seest murrab süümepiin.
Kas saaksid kallis tulla täna
mu haavu siduma...
Sul kõik ma täna räägin ära,
et saaks edasi elada.
Ära ütle mul, et laku ise
oma haavad puhtaks kõik.
Tule, ole minu kõrval,
mul andeks anda võid.
Oled suure südamega,
see mind päästa võib.
Ava oma armastuse värav,
muidu haavadesse surra ma võin.
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Sõbralik käepigistus
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju armastust
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju valu-ja rõõmutunnet korraga
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju usaldust
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju üksteise mõistmist
ja ühtekuulumise tunnet
Ühes sõbralikus käepigistuses
on nii palju tugevust ja elu
See sõbralik käepigistus
võiks kesta nagu kuldne päike taevas,
kogu elu.
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Hingega kooskõlas
Hingega kooskõlas me alati käisime
käsikäes
ma kuulasin iga ta sõna, iga ta lauset
ma tundsin, et olen ühendatud ja üdini hea
ei tahtnud kellelegi liiga
ometi mu enda mustrid lõhkusid paljusid inimesi
ja tegid neile liiga või koguni kurja
hajameelne ja endasse tõmbunud,
ma ei ole suhteinimene olen ma alati kõigile öelnud
aga mis hinna eest
suhtes olles kordi ja kordi kaotanud iseennast
lugedes kvantiteeti üle kvaliteedist
arvates et aastad loevad, et see on suhte tugevuse sümbol
kui tegelikult avastan ennast mõttelt, et loeb kvaliteet
kvaliteet, kuidas aega koos .....
Hüvasti sigaret!
Hüvasti sigaret nüüd täna,
aeg on tulnud loobuda!
Mitmeid kordi olen püüdnud väga,
kuid mul raske olnud sinuta.
Harjumuse jõud on üsna kõva,
sind enda sisse ahmida.
Liiga tihti tegin seda,
vahest mitu korraga.
Sigaretid tegid palju paha,
hakkasid tervist mõjutama.
Selle mürgi peale kulus palju raha,
nüüd piirangud said pandud peale.
Iseloomu tugevust on vaja,
seista pahedele vastu kogu aja.
Kiusatus, kui tulebki sul peale,
varu kannatust ja püüa hoida tervist,
see on kallimatest kalleim vara.