kuidas ka kõrvu ei pingutaks meel ei januneks liiri-lõõrist tühi on taeva alune hing üksnes valuleb ei mitte säärast kevadet ma endale ei anunend õhtul voodis palunud
käel ununenud oli Su naha puudutus suul huulte hõõgus see verel unes meenus hinges ärgates rõõm et mälu leebus lahusolu valu öö pimedusse neeldund
Kildudeks purunenud südamed, kild killu haaval terveks said. Südamed jälle kui kristallist vaas, mida õrnalt hoida vaid saad.
Unes tihti viibin muus maailmas... Seal on hoopis teisiti... Kui vaid sellest unest piisaks... Valutav on süda jällegi...
Pommid,lendavad, tankid ründavad, inimesed taplevad, tänavatel ujuvad verelompides laibad. Selline näeb välja siis XXI sajand
Soovin Sulle head ööd lasen magama minna peale rasket päevatööd unepuru raputan silma häid unenägusid hinda...
Sule silmad ja mõtle , et olen Su juures Sule silmad ja tunneta oma embuses mind Sule silmad , sest Sulle magus öömusi tuleb Sule silmad siis kindlasti unes näed mind ( An-Andrees )
Täna mul uni oli kandiline Maakera polnudki ümmargune Teadlased ajasid kandilist juttu Gloobus keerati lukku-ajalukku
Unes nägin,et punusin pärga, lilli,neid oli lõpmata. Nurmelilled,aasalilled, aialilled,metsalilled. Nii armas oled Eestimaa! Pärja kinni sidusin ma sini must valge lindiga.