On vaikus me vahel, teinud endal ruumi. Lämmatades kõiki neid unistusi suuri. Kuid seni, kuni igatsedes minu süda taob. Minu päevadest sa iialgi ei kao.
Rukkilille põld on kui sinetav meri Sinine taevas on valgete pilvetupsudega segi Mõtted voolavad kui ojake vaikse jõesängi poole Kas võtaksid mu südame enda hoolde?
Kus on mu rõõmude allikas? Kus on mu ääreni täis murede karikas? Kus on mu täitumatud unistused suured Kes olen ma ise? Kus on mu juured?
Olid majad Olid ajad Olid mälestused Olid unistused Läksid ajad Põlesid majad Unistused ununesid mälestused kustusid A.