Sõnale vaikus leiti 389 luuletust
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
Vaikus
On vaikuseski paju erinevaid hääli.
On hääli kurbi ja ka rõõmsaid neid.
On häälteski ju pisut vaikust seeski.
Kui kuulata, siis erilisi hääli kostub neis.
On kurbuses ju kuulda tihti kisa.
Kuid pigem vaikus kostub kõigest üle neist.
Ka rõõmustades vaikus vaikselt kisab.
Sa rõõmuhüüde kuula parem neis.
Kohvikus haigutab vaikus
Kohvikus haigutab vaikus
laual küünal virvendab.
Üksi siin, limpsin šampust
ettekandja mind teenendab.
Külma jäätist toodi lauda
siirupi ja kollase marjaga.
Mina üksi, üksik mari,
taldrikuveerele tõstan ta.
Tellin ühe kohvi ka,
kange, valge koorega.
Tasa silmitsen maalinguid seinal-
Kaunid ratsahobused, kuldsadulad seljas.
Tasane muusika, hea kuulata, mõtelda,
elu üle järgi mõtelda.
Mina kohvikus üksinda,
ettekandja mind teenendab.
Vaikus
Sa tahad midagi öelda,
kuid ei saa, sest pole sõnu.
Sa suudad ainult mõelda,
kuid vaikusest heli välja ei võlu.
On sõnad Sinu peas,
kuid vaikus hingekandle keeltel,
on tunded nii head
või vahel halvad Sinu meeltel.
Kõik koguneb hetkede randa,
olles elulainete vahuks,
lastes tunnetel edasi kanda
Sind sinna, kus on südamerahu...
- Tarmo Selter -
Vaikus
Ei kannata su vaikimisi enam,
kõrvus on see kogu aja,
õhtul silmadki kui sulen,
karjuv vaikus kaasa tuleb,
uneski näen, kuulen vaikust,
ärgatagi enam ei julge,
vaikusest vaikusesse.
Vaikus koormaks on vaid mulle,
vaikimine vaevab sind,
räägi,karju puhtaks süda,
kord tuleb vaikus niikuinii.
Tean,et lähed mööda tundmatut rada,
aga mida kõike tunneb minu süda,
kas see sind ei huvitagi?
Räägi,karju kõik hingelt ära,
nii sa ennast leiadki.
Tundmatu vaikus
Rahvas haistab õhus tõrva
seal kus rinne jookseb pikuti
peetakse eemalt massimõrva
kahte leeri vastakuti;
ära ütle, et sind pole hoiatatud
tundmatu vaikus peidab kurja
mis alati kaasa võetud
rahuaeg läinud nurja;
susisevad leegid maine jäänus
seistes orkaani silmas on hetk
ja see pole juhus üksainus
aeg teha põgenemisretk;
keset tundmatut vaikust
ohvrite päevad on loetud
pea meeles tarkust
tapa, või saa tapetud;
on elu pärast surma olemas
mõned riskivad sellega mõeldes
seniks, kui veri pole otsa saamas
käib see sisse-välja liigeldes;
see on rahva .....
Vaikus lärmi teeb
Vaikus lärmi teeb,
minus ringi kolades.
Hiilib aga valjult tee
siht on otse südames.
Miks nii valjusti?
Mõtlemisest vaevub hing.
Müra taustal vagusi,
igatsen ma ainult sind.
Sinu peale vaikusel,
plaanis laotada on loor.
Summutada mõte hell,
peita ainus jäänud pool.
Jääda võiks see nii, kuid ei -
võitlen talle vastu ma.
Pisarais kui kastes hein -
ma ei suuda sinuta.
vaikus
Vaikust.
Vaikuses otsin
nostalgia trotsib
paika kaunist
mil me -
hingerahu hääleta
peegelpildis
meiega samastus.
Tunnete sosin
sinisilmade
sügavus
neelas
sõnad
südame
pitsitas kokku
häälepaelad.
Vaikust.
Vaikuses leian
kaaslaseks
imelistes hetkedes
me ühise
naeratuse.
hetkeline vaikus
hetkeline vaikus tekib
korraks vaid silmad suled
mõtetega ära kaugele eksid
katkendlikku hingamist kuuled -
hetkeline vaikus tekib
korraks endas ära sured
olematuks õhku sa lekid
jäävad maha elutu keha mured.
hetkeline vaikus tekib
häälte sumina viib tuuled
taevale peale öiseks tekiks
külmetades sõnad suule -
hetkeline vaikus tekib
korraks vaid silmad suled
keelatud vilja salaja mekid
tundmata süüd tagajärgedel.
Vaikus
Vaikuse hääl nii vali -
öö andnud selleks nüüd loa.
Tuul avatud akendeil kardinaid sasib,
tuule vaikne hääl käib ringi me toas.
Nõnda vaikus vaikides kõnnib -
ei ole ta halb, ei hea.
Öö möödudes vaikus nii õnnis,
siis vaikselt lahkuma peab.
Ta tuleb taas siis, kui on pime,
mööda vaikseid mõtteteid.
Ta tuleb kui suurim ime
ja vaikima sunnib meid.
vaikus gehennas
ei ole minevikku
tulevikki kaotsis uduhõlmas
kruustangide vahel muljutud kolp
igavuse läte
saatuse vesi tööd ei künna
kui ees on tühi valus hing
oo laidate maha mu sälgatuse
matate soppidesse
millest isegi õhk läbi ei murra
aga keha mis hingega koostööd tegi
vaime tappis verd janunes kirikuid põletas
tema te rebite lõhki ja
toidate tähtedele
ja alles jääb vaid
hele lootus
olemise pisaraist
vaikus on muusika
Armastan vaikust
loon sammude muusikat
kuu laulab unele
kas sa ei kuule?
kesk mahajäet paiku
kui eksinu luusin ma
lagunend treppidel
tantsivad tuuled
kitarrikeel heliseb
viimaseid viise
vaikuses laulule
järgnemas laul
pakane aknale
õhkab deviise
higiseid pisaraid
suitsemas saun
vaikin. sest armastan.
ütlen. sest tunnen.
ideaalsuse armastan vaikuses unne.
Heliriin Puistamaa
Kägu "kuk-ku"
Kägu kukub kuusikus,
kaasiku ja tammikus.
Käo kukkumise kaja
kõrvus mul on kogu aja.
"kuk-ku", "kuk-ku"...
Mets on hingel püha,
seal olla hea,
kui rahu ja vaikust tahad.
Kevad kutsub metsateele
ilu nautima,
tasast metsamühinat kuulama-
Mets alles jääb ja kägugi
"kuk-ku", "kuk-ku" kukkuma.
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....