Kevadine ojake kiinu-käänulised teed Kevadine ojake mulle tuttavad on need
Kui tärkab märtsikelluke, siis rõõm ka minu südames. Pea sulisevad kõikjal veed ja käes ta ongi-kevade .
Kevad, pühi lumi ära teelt, pane vulisema veed, upita päike kõrgemale, ava lilledel südamed, kutsu linnud lõunast koju, tõsta meelt ja tõsta tuju!
Kas silmadesse jagub niipalju pisaraid, kui sügispilvedesse? Sügis pikk ju, tuleb muresid palju, uputada tuleb nad silmavee sisse.
Tuisutaja tuisuvana leidis, et on järsku vaja luua uued lumehanged, tuua juurde tuuled kanged, enne veel kui kevad see lumest sulatamas veed. - Tarmo Selter - 2023
Võtan kandle õlale ja tõttan mäenõlvale. Lasen lahti kandlekeeled veeretan helid kaugele. Ojakene ärkab üles laseb vulisema veed. Õiteilu kõikjal märkad õhk on täis kevadet.
Mu tütred kaugel välismaal Nad kirjutavad kirjaread Ema,emake! Mu süda tahab lõhkeda ja silmaveed ei saa pidama Nii ilus ja valus sõna on Emake Mu kallikesed! Ema südames te elate...
Üksinda ma oma päevi õhtusse saadan. pole siin kahjuks sind, kellega koos ma oma elupäevi veedan. 01.01.2008
Käbid on puul; lehed kõik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; põõsad rootsus. Linnud ära lendavad; talve ette ennustavad. Veed on lülmad; õhk aga soe.
Ei lähe iial meelest ajad, mis veedetud koos sinuga, jää ikka minu sõbraks ja vastan sulle samaga!