Sõnale ärkamine leiti 56 luuletust
Ärkamine uuele elule
Vaata kuis loodus taas puhkend õitsele,
kui kamaluga värskust haarata sai endasse.
Lilled täies õiteilus löönud hiilgama,
puudel pungad uuesti puhkema.
Päike salamisi kulda korjas juurde,
soojad naeratused pilvist välja tõi.
Vahest ärkamegi ellu uude,
sest loovust tuleb aina juurde.
Ärkamine uuele elule
Kui sind neelab elukeel
Ja ummikusse jookseb meel
Kui sul hing on murest must
Ja südamel pole kannatust
Siis mõneks ajaks silmad sule
Eneses kustuta kõik tuled
Lase vaikusel end ellitada
Pisaratel puhastada
Küll siis tunned janu suurt
Juhid ise elu uut!
ÄRKAMINE
Öö tekina kattis mu hinge
Mu süda kui katkine klaas
Päev jätkuvalt käis oma ringe
Kuid ma olin põlvili maas
.......................................
Keset mustavaid varje sind näen
Siis kuulen, et hüüad mu nime
Sulle vastu ma sirutan käed -
Oled mu armastus, oled mu ime
Sa tõid tagasi ellu mu tahte
Musta nukruse loopisid tuulde
Hommik kosena kuldab meid kahte
Sinu suudlus on jäänud mu huulde
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Küll see kevad on imeline!
Kogu mets on täna siginat ja saginat täis,
puudel võistu pungade puhkemine käib.
Liblikas on leidnud omal lilleõie kaunima,
mesimumm hakkab õiemett koguma.
Linnukene noka taeva poole upitab,
siristab ja hõiskab,
et uut kodu looma hakkab.
Päikeseketas hoos on
ja jagab soojust ilma,
keegi ei tohi jääda sellest rõõmust ilma.
Kevadhetked need on kaunid,
äratavad elule,
loodus tasapisi tõuseb
Ikka ja jälle jalule.
Nagu mina ise
Kevad vaikselt ärkab
nagu mina ise,
nina välja torkab
nagu mina ise,
ei külma taha minna
nagu mina ise,
voodist unisena tulla
nagu mina ise.
Lükkab välja jala
nagu mina ise,
proovib tunnetada
nagu mina ise,
teki alla poeb
nagu mina ise,
seal on hea ja soe
nagu mina ise.
Lõpuks välja tuleb
nagu mina ise,
püsti tõuseb kiirelt
nagu mina ise,
on uimane küll veidi
nagu mina ise,
nii kevad õue saigi
nagu mina ise.
- Tarmo Selter -
2023
Karuott
Karuott veel suures unes,
unes mesitaru pureb,
mett välja tõmbab käpaga,
koopasuugi täitunud on meega.
Karuott mõnusalt mõmiseb,
käppa imeb,
nii magus on uni,
et ei mõtlegi ärgata üles.
Kuid kevade vägi äratab maa,
äratab karuoti ka,
looduserüppes olla on hea,
karuott koopast välja pistab pea.
Magusat kevadlõhna täis on ilm,
karuotil ikka unine silm,
pähe tal potsatab vihmapilv,
järele tuleb päikeseline ilm.
Karuott nüüd müta- mäta,
otsib toitu igalt mättalt,
marju küll ei ole veel,
siiski karuotil kevadest on hea meel.
.....
Kevadet ma armastan
Ei saa üle ega ümber sellest,
et kevadet ma armastan.
Mida lähemale jõuab mulle,
seda rohkem unistan.
Siis kõikjal elu puhkeb õide,
suur armastus tuleb südame peal.
Selline on kevadel tunne,
see tunne, mis nii magus ja hea.
Talve ära saata tuleb täna, homme,
võib- olla pikemalt - kes teab...
Särav päike märku annab jälle,
et kevad saabub õige pea.
Seniks hoian rõõmu põues,
sulada tal lasen seal.
Heidan pilgu aknast õue,
tunne soe on südame peal.
Me oleme hoopis midagi muud
Me oleme hoopis midagi muud
Kui lihtsalt liha ja luu
Süda ei ole vaid pump
Keha vaid rümp
Soontes ei voola vaid veri
Oleme ookean
Oleme meri
Vikerkaare seitsmel värvil
Pesa meie sees
Igal värvil oma tähtsus
Meie pärlikees
Seitse pärli igaühes
Suunaga alt üles
Punane on alustala
Alguse saab juurest
Mis meid hoiab maas
Pühaduse soojas süles
Kasvavad me soovid
Päiksekullas säravad
Me sisemised hoovid
Roheline on me süda
Roheline aas
Mida külvad
Seda lõikad
Viljakas see laas
Sõnad justkui sinilinnud
Lendavad me suust
Valed sõnad
Nagu pinnud
Lõhestava .....
Kõik on vaba
Vabad metsad kikitavad kõrvu
Vaba meri vaikselt mühiseb
Vaba taevas sätib oma pilvi
Vaba kotkas taevas tiirutab
Vaba ojakene otsib oma rada
Kõik on vaba, vabas looduses
Kevad on nii ilus ja nii vaba
Ta ärkamine imeline on
Kevadele avatud on silmad, kõrvad
Süda õnnejoovastust on täis!
Kuula kevadet
Ilm nüüd nutujoru ajab,
märjad on kõik teed ja rajad,
jääpurikad kõik on vees,
üleni, üleni pisaratekees.
Lumememmede kaabulotte
nirisev ojakene veab,
kellukad kõik lumehangest,
välja pistnud oma pead.
Kevad on nii imeline,
kevad kuulamise aeg.
Kevad põue poeb nüüd sulle,
kingib rõõmu iga päev!
Mahlased muusikahelid
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Mitmehäälsed kõlad
viivad kõik mõtted kaugele
Nutan ja naeran
läbi muusikahelide
Ilus aeg ja armastus
kõik ärkavad ülesse
Mahlased muusikahelid
voolavad läbi mu südame
Jah,olid ajad....
Nüüd hoopis teine inimene
Palun ärge lahutage...!
Vaikne kustumine vahel
võtab vähe aega.
Korraks seisatad - ja juba
suits see tõuseb taeva.
Pikalt põlemine aga
nõuab liialt jõudu!
Iga hommik ärganuna
lisaks toob vaid õudu.
Kuskil keskel toimub pidu
- seal, kus vaikus, rahu...
Sinna usku, armastust
veel küllalt juurde mahub.
Ärge palun lahutage
enne õiget tormi!
Hinged raju vajavad,
et ajada end vormi.
Keerisega kaasa minnes
rängalt kukud maha...
Keskme tummas vaikuses
näed nähtamatu taha.
Aja silmad avatud on
keset sinu laupa -
ootustega, lootustega
liitud hetke kaupa.
/Mari*Uri/
Jõulud tulevad kikivarvul
Jõulud tulevad kikivarvul,
tasa hiilides,
liiguvad südamest südamesse,
meeli puutudes.
Vahest magaks maha
jõulud,
kui hinges raske
on,
või astuks üksi
samm sammul,
jõulud mustad on.
Äkki siiski
laseks lahti
oma kurbuse,
las salamisi
poevad jõulud,
ka minu hingele.
Ei ma sammuks
enam üksi,
pimeduse teed,
jõulud valgemast on valged,
hing mul säraks sees.
Valu ilu
Uus öö, uued mõtted, uus arutelu.
Mis on hingevalu? On see surm, on see elu?
On see miski, mis tuimestab ja tapab?
On see miski, mis äratab ja seejärel alles taipan?
Taipan, et nauditavana näiv on vaid igiomane
ja valu võib olla silmi avavalt suurepärane.
Olen vanemaks saanud ja olen hakanud
vaatama valule teisiti, valutamast lakanud.
Olen õppinud seda tunnet tundma ja läbi nägema.
Mind äratades ellu hetkes, andes emotsiooni uuema.
See tunne on kaunis, ilus mitmete teiste seas.
Nii tõetruult hõõrub nina alla viimsedki vead.
Valu narrib, röövib õhu mida hingata,
t .....
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....