Sõnale öö leiti 8416 luuletust
Musta maagia öö
On taak - musta maagia öö!
tehti väljakutse hiiemetsa
juurutada kurjust on KAPO töö
muidu kurjus ei saa enne otsa;
loits ümbritseb süütuid
kes sõõrist välja astuda ei saa
siia on nad valituid
kelle soolikatega katta maa;
ainult nii äratad Suure Emanda
ohverdades ka kõik, mis sulle kallis
peale ihu pead hinge andma
pole vahet, mille praost välja valis;
on päid teiba otsa pandud
ja surnute ihu söödud
värske veri joodud
kui oled täiuslik, saad maha löödud;
seda ööd ei unusta korrakaitse
kes rituaali peatada lootsid
elusaid alles ainult seitse
must .....
Must öö
Must öö ulus ja ulgus
nagu näljane hunt
keset sumedat metsa,
vinge tuul raius kuusikus puid,
taevalaotuses pikne käratas,
löögiks punane nool.
Mustad pilved ühte heitsid,
salasepitsuse moel,
kuu julges piiluda,
tähed kaissu haaras,
kogu taevas mürises ja paukus,
sadas musta öösse maha.
öö
Et oleks kaunis see öö
oleks ilus kui ise oled
et poleks öö sinu - nii tühi kui on minu
poleks rahutu ja külm,
Et oleks vaikne kui langev lumi
oleks soe kui minu südame tuli
et poleks öö sinu - nii pime kui on minu
poleks must ja hall
Et oleks punane ja valge
...
Punane kui tuli,
nii kuis ere leek sooja annab
Valge kui kuu,
nii kuis valgus lootust endas kannab
Kuuvalge öö
Sa vaata kallim, kuidas kuu särab,
sel vaiksel pimedal ööl.
Ja tähti pillutab tähistaevas,
süda nii armunult, armunult lööb.
Kuu naeratab meile
ja pimedust pole
ei ole meil lootusetust hingede peal.
Olla koos lõpmata, lõpmata tore,
armutuluke vilkumas silmade sees.
Sa kuula kallim seda öö ohet,
mis armunutele nii tuttavlik on.
Kas mäletad aega, mil üheks saime
ühel ilusal, ilusal kuuvalgel ööl.
Кино - Мама, мы все сошли с ума
Terad kukkusid maha maasse, terad paluvad vihma
Nad vajavad vihma
Lõika minu rind lahti, vaata sisse
Sa näed, seal kõik põleb tules
Ühe päeva pärast on juba liiga hilja
Ühe tunni pärast on juba liiga hilja
Ühe hetke pärast pole enam võimalik tõusta
Kui võti ei sobi lukku, löö uks lahti
Ema, me kõik oleme väga haiged
Ema, ma tean, me kõik oleme hulluks läinud
Teras sõrmede vahel, rusikasse pigistatud
Löök randmest kõrgemale, rebib liha
Kuid vere asemel, meie veenides mürk, aeglane mürk
Hävitatud maailm, lõhutud pead, pooleks murtud leib
Keegi nutab .....
oo mu päev ja mu öö
oo mu päev ja mu öö
mis jõena Sinusse rahutult
suubub hing õnnest
kus kiljus valust nuuksus
Su käsi mind kui puutus
veel on meie vahel
Sind ja mind oled
ihu minust
igal õhtul laotab
igatsus laiali oma tiivad
läheb öösse otsima Sind
mu hingelind aita mul
üles leida end
olen Sulle kauaks
ajas antud
armsam kallis vend
mu armas meis uuesti
õitsele puhkeb
elu vastu leebus
hing kui heldub
ühe öö read
Ühe öö read
nagu päev valgusest
täitub taeva alune
elu heldusest
see sinugi sees
muutub helluseks
tänuks olemise eest
aidaku meid selles
hinge puhtaks põletav
leek ka ajas
mis veel alles ees
*
kõik muu kui on
ära olnud
taas jõuad elu ilu valuni
tänagi seda endale
palusin
*
mis oleks õite ilu
kui poleks nende
puhkemist närtsimist
ööde kõrvetavat vilu
hingel sellega
toime tulemist
seemnete pikka ootust
vihmast märjaks
saanud mullas
enne kui päike
õied üle kuldab
*
nii palju surmi
üle elada
veel jääda el .....
Ühe päeva ja öö
Ühe päeva võiksin end kiisuna tunda,
siis kurrutaksin kogu päeva ja öö.
Siis lesiksin sohval, hiiri ei püüaks
ja sooja kaminapaistel nurru vaid lööks.
Siis tassikest piima luniksin aina
ja maitsvaid krõpse pealegi sööks.
Siis lõngakerad korvist-kõik laiali puistaks,
mul vallatusi jätkuks;nii päevaks, kui ööks.
Siis perenaise palge ette kui jõuan--
Ei ta hurjuta mind, ei karju, ei löö.
Vahest tahaks end tõesti kiisuna tunda,
nurruda, vallatleda ühe päeva ja öö.
üksolemine nii päeva kui öö
üksolemine
nii päeva kui öö
lille ja liblikaga
ent inimesega ometi mitte
hõbenõudest sööjad
ümbritsenud on
end kõrgete müüride
tugevate valvuritega
vääritu oled astuma
nende marmorpõrandatel
arutu oleks aga taluda
kuldpeekritest joojate
tuhandeaastast kõrkust
üksolemine
nii päeva kui öö
lille ja liblikaga
inimesega ometi mitte
Vihmane öö
jalutan
vihmasel ööl
keset betoonlinna pimedas
kive vihaselt löön
hinge valutan
ma ei tea miks
süda vihaselt lööb
ma ei tea kuhu lähen,
ent sealt uuesti alustan
näen vaeva ja töötan
riskin ja panustan
kannan halli massi taaka
mida raske on kanda
egoist nagu olen
raske alla on anda
На счастье!
Смелой, ласковой, счастливой
Быть на свете очень круто!
Радостной, всеми любимиой,
И всегда самой красивой!
Женственной быть тоже классно.
Ветренной, шальной, игривой.
Самой сильной и бесстрашной,
Лучшей мамой и женой!
Те, кто любят, обожают -
Все же здесь, сейчас с тобой!
Счастья, радости желают!
Быть всегда Такой! Собой!
Esimene öö
Küünlakuma laual,
peekris vein punane,
istun sinu kõrval,
värisen.
Silitad mul palge,
õrnalt kõrva sosistad,
joovastavaid suudlusi
üle keha valgub,
on see arm või iha,
lõpp või selle algus.
Veinist uimas pea,
küünal põleb veel,
tunnen põletavat leeki
enda sees.
Tunne kõrvetavalt magus,valus,
oiates vean teki üle pea,
kõik mus keerleb veel,
täna öösel meeltelummas magan,
homset ei tea.
et on öö
ta lamas
ta hingas
ta teadis et on öö ja
et mina olen seal kuskil
ta vaatas
ta märkas
need halvad asjad nüüd
kõik tulevad välja
et mõni on üksi
ja nii on mõni teinegi
kanna oma riideid
tea, mis ta tegi
ah nii kurb
(ta ei teinud midagi)
äkki ma tahaks
et keegi teeks
et keegi katsuks või oleks
niisama
trepist alla ja üle tee
ma ei taha rääkida
et on öö
et ma saaksin olla tasa
ja vaadata
kuidas kardinad liiguvad
ta istus
ta mängis kitarri
ta teadis, et see on õige
ja ma panin silmad kinni
ta istus
ta vaatas
ta teadis, et nii on õige
ja m .....
öö särades
Öö särades mõtetesse tuled
piinavaks kinnisideeks, kui silmad sulen.
Kirjuta mulle vahest kiri
kuidas tegelikkuses Sul läheb
ära mind väära unistuse vangiks tiri
aega reaalsuses viibimiseks niigi vähe.
Päevi - öid lahutab silmapiir
igavikuks meid kokku liidab
vaid lootusena näiv päikesekiir
hommikuses koidus -
igatsus su südamesse peidab.
lõputu öö
Lõputu öö kus peitub saladusi,
ta tunneb su pisaraid ja tunneb valusaid alandusi,
selles öös kui kumab tähed,
vaikides suled ukse ja tema poole lähed.
Lõputu öö kui unistus mis tuleb ja läheb,
kord armastad ja unistad rohkem kui ka vähem,
Sulgedes silmad leiad ta poole taas tee,
tunda temas tundeid ja hetki kui kurb on meel.
Lõputu öö tema poole igatsevalt astun,
näen ka sind sest tuled mulle vaikides vastu,
nii jääb ja peabki olema meie südames lõputu öö,
seal jääb maha mured ja rõõmud kui kustub viimane tuli öös.
Refrään:Viimane öö too .....
öö tuleb ruttu
öö tuleb ruttu nüüd
öö tuleb siin tasa
teravalt lõikab küüs
suvise ilu maatasa.
soojast saab jahedus
tekki kohendades magad
värvidega on vaheldus
kollaseid lehti pagas
on täis saabunud sügisel.
pintsliga hooletud viiped
mustaks saab taevas ja tähed
päevavalgus kaduma on kiire
kuu elektripirnist väheks
jääb unisuse peletamiseks.
öö tuleb ruttu nüüd
öö tuleb siin tasa
sügisel laskub süüd
tema taris pori kaasa.
