Sõnale aed leiti 752 luuletust
Kevad
Kevad see vuliseb,
veekene suliseb,
kadumas hanged ja jää...
Päikene sulatab,
kiirega ulatab,
tärkamas maailma näed...
Kevad on südames,
hinges ja silmis,
õisi siin tärkamas näen!
Mõtlen, kas ongi see
unes või ilmsi,
ma laulan nüüd kevadele...
Noppides õisi
siniseid, valgeid,
kevade ilu on see...
Rohelust lehtedes,
uus lootus hingedes
äratab headust me sees...
Tarmo Selter
Kass Minni
Minni, allkorruse kass
peres see, kel puudub pass
oli 26 kraadi toas, mis tase
vaatas et mõnus koht on voodiase;
küll on loomal elu lihtne
karv läigib ja saba karvane ja sirge;
pea 6 aastat kodus olnud
miks meil enne all looma polnud?;
küünistab ja närib, vaata käed kärnjas
minu jaoks on ta üks väike värdjas
"kurr - nurr", ta õue jookseb
kõrvad püsti ning mõistus lookleb;
otsib peidukohti siia - sinna
toas pole tal kusagile minna
iga reede tagasi koju tulen
tahan rahu saada, ukse sulen;
kui karvu ei aja turru
laseb välja kõvat nurru
Minnil a .....
Kevad tärkab...
Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...
- Tarmo Selter -
Julmkulm
Vaata seda kuju sääl
karvane tõuguke laubal pikutab
päikse all norskab mingi hääl
see karvakogum näos lausa elab;
ära ole julmkulm
see nagu täide pesa näos
kritiseerida seda pole julm
su koht on inetuse ajaloos;
raseeri karvad maha
eemalda keskelt oma umbrohi
see ei küsi sult raha
türa ma ütlen, kole olla ei tohi
sellist välimust ei sallita
tõmmu ja karvane inimene on elajas
vastik vaadata sind, kui kasimata
sest näed välja nagu värdjas
Ema süda
Ema!
Sul on kuldne süda
silmis väike päikselaik
ei sa unusta ka seda
kuidas suurde ilma sain
Sinu hääles palju naeru
vahest hing sul härdaks läeb
siis su sülle poen ma ikka
kalli teevad väiksed käed
Nii lähedal,nii lähedal
on ema süda siis
ja minu süda talle
hea on sedasi...
Palju õnne sünnipäevaks
Õdus õhtu õnne märk
nõuab keevaline meel
kadund mõistus häbi särk
janu kestab veel ja veel
Korra aastas tohib juhtub
lühikesed jalad käed
kelle omas süda jahtub
õhtust hommikusse näed
Tõstab sarviline pead
kihutades kuristikku
soovib sünnipäeva head
sarved süda ligistikku
Koit Toome 2 (3. hooaeg, 4. saade )
Lõpuks leidis sind, lõpuks leidis sind
pidid peitma end nii kaua
ütlen teile, tüdrukud, päästke end
ta murrab maha seinu ja hüppab üle laua;
et saada sinu keha, seda Koit tahab
teiselt meestelt ta naisi röövib
oma kiibitsemisi ta aedades mühab
see kiskja sinu elu soovib;
ta vanapagana lemmik talent
ta vanapagana adopteertiud poeg
su majale tormab, on käes tõemoment
neljakäpukil, Koit Toomel alati jooksuaeg;
"oo jee, lase sisse, tibuke"
uriseb see pervert
tahab olla sinu armuke
vägistamises on ta ekspert;
tulen välja mina, neiu isa
Koidu vastu .....
Laulupidu (minu valentiin)
Mu hääl, see madal aga mahe
pääseda naise südamesse on mu tahe
olen uus kuningas
omale kuninganna võtan
teda ma kõrgele tõstan;
kuuvalguses näed mind
ning mina päiksetõusul sind
oleme nagu koit ja hämarik
meie silmad palavad
meie suud avanevad;
seega, lasen oma häält sul kuulda
midagi muud ei saaks mõelda
ja tulen su tuppa voodi ette
sa vastad: "Ära enda soovidega seal vaidle
tule ligemale ja mind sa suudle";
jah ... ma võiks siin hõljuda igavesti
sinu lillelises aasal
Eedeni aias ei lähe midagi valesti
valguses vahetame kohti
ja taevas k .....
Karda kiilaspäisust
Kiilaspäisus on räpane keeglikuulike maksimum
kiilaspäisus on väga kõle saamatuse märk miskimum
ole ometi normaalne mees või naine
kasvata juuksed tagasi, UFO välimus on ebamaine;
Lugesid õieti, sa näed välja nagu tulnukas
pea sul nagu karvutu ja pekine pärakas
kiilaspäisus kõle, seda pelgame
teid me ühiskonnast kõrvale heidame;
olla eakas pole vabandus välja näha kole
ilma juusteta, sa õige inimene pole
vanad mehed ja vähihaiged, pange parukad ometi pähe
muidu sotsaalelu õieti ei lähe
Ära ole kiilakas
Võta midagi ette oma koleda palja peaga
see näeb välja nagu raseeritud elevandi munand
seda ma ütlen sulle heaga
näha su paljast pead, on meil kõigil villand
seega, kasvata juuksed tagasi, JOBU!!!;
saa lahti oma inetustest
kanna parukat, kui oled haige
pead nii tegema, sest
võõra inimese välimus tähtis eelkõige
mine apteeki ja ütle, et sul kõrini, et näed välja nagu tropp!!!;
paljas pea ei ole eetiline
tuut - tuut - tuut
pole see mingi mood, pigem ebaesteetiline
nii näed välja nagu auschwitzi juut
normaalsel inimesl juuksed peas, saa sellest aru juba, .....
Käsi käib hästi, tänan küsimast!
Millisena lahustud täna,
punasena, sinisena, roosana
aga ma joon su ära
asfalt aurab ja õhk on niiske
puhub tuul ja jutud suul
tähed juba säravad
kuu muudab tujusid
pilved puhuvad end vormi
tuuled tahuvad ja lihvivad kujusid
ahvid, elevandid, jänesed
issanda loomaaed on kirju
pea täis mõtteid
jooksevad umbluu suundadesse
muster on kirglik kommi-pomm
magus sõltuvust tekitav kiusatus
nautida ehk anda sõrm
käsi käib hästi tänan küsimast
Hommik taas on lumivalge
Hommik taas on lumivalge,
väljas kõrged lumehanged.
Autod kaelapidi lumes,
kõik on ilmsi, mitte unes.
Suured sahad kõnniteel,
võitlust peavad lumega.
Inimestel liikumisvaba ruum,
peab ju olema.
Maja katus ammu pole
ägand paksu lume all.
Korsten pigist suitsu puhub välja,
justkui oleks kopsud tal.
Hommik taas on lumivalge,
kauaks see küll kestma jääb?
Tuleb sula,võtab hanged
ja jälle talve lõppu näed.
Aeg Surra
Perekonna sidemed, eri olukorra pigment,
Tina ja püssirohi pidemes, päästmas hinge seest,
kui päästikut pigistab higistav pillimees,
populeeritud aladel hiilides, võitlemas iga millimeetri eest,
Sümfoonias, sõjatehnika surma toomas,
jooksis või roomas, seljas kandmas moona,
kaasvõitlejat langemas kooma, veri jõgedes voolab,
ei mõista poliitik sõjaplaani mida ta koostab,
A Käed pole ohtlikud kui ära lõigata koletise pea,
Mida ta ka sõjast teab, tema pere end tule joonele ei vea,
kaitsmas vargaid sead, mul on häbi elada teie argpükside seas!
Alla käib see ühiskon .....
Kelgutrall
Kus nüüd kelgutrall läks lahti,
mina viimase veel sain.
Nüüd ei ole enam mahti,
kelgumägedele peame jahti.
Juba vuravadki kelgud,
tuisuvihin kõrvades.
Sellist tunnet pole tundnud,
pikka aega südames.
Kõrgel mäel on ülev tunne,
seista nagu võidumees.
Hea tundega lasta alla,
kõrgest, kõrgest kelgumäest.
Tüürida ei ole vaja,
kelk, see libiseb oma rada.
Nõnda kiire hoog on sees,
aeg,see möödub lenneldes.
Uus ja hea
Vana aasta kaduvikku
kaob koroona maitse suus
Pärast ilutulestikku
tuleb äkki täitsa uus
Uues õnnelikus järsku
kaovad mustad mõtted vanad
Peagi uue mure värskus
jätab vanast ainult kenad
Koroona harvemaks küll muutis
peod kuid andis meile aega
näha kõiksust ja kes suutis
sai enda/pere sisse kaeda
Uuel aastal põhjapõder
toob jõulukingid jaanikuus
Maskist ilmub kadund sõber
on sõprus tugevam ja uus
Valgus näitab teed
Annab suuna kuhu minna
Näha midagi
Mis olnud pimeduses
On justkui ime
Kui lausun sinu nime
Sa kuuled
Ja peagi näed
Mu poole sirutad käed
Ning ületad kõik takistuste mäed
Sind oodates ma laulu loon
Sindki sinna laulu sisse koon
Ja mahedal häälel
Siis laulan su poole
Armastusest tulvil hing
Kannatlikult ootab Sind