Sõnale ajada leiti 45 luuletust (copied)
Naine
Ilma naisteta on kurb maailm,
kaunil naisel puhkab mehe silm,
naise kavalus, see mehi hirmutab,
kuid kaval naine - see on võrgutav.
Naine ajada võib segi mehe pea,
nii kiirelt, et mees isegi ei tea,
et naisest saanud on ta kokaiin,
mis vaese mehe meeled segi viind.
Palun koo, kindad mulle päikesest
Et kõik mida katsun, oleks õnnega koos
Palun loo, suurt tunnet väikesest
Et kõik mida hindan, leiaks koha siin loos.
Palun soovi, mõtted ainult head
Et kõik mis juhtuks, oleks määratud nii
Palun öösel, paita minu pead
Et kõik mis halb, poleks taluda piin.
Palun aita, mul rajada rada
Et elu looks õnne ja jumal näitaks teed
Palun purusta, müürid me ümber
Et alati kui lahkun, poleks raskem veel.
Annika.
Kevad
Nüüd kevad algas taas,
sest lund pole enam maas.
Aeg on kabriolett garaažist välja ajada
ja siis sellega ringi kimada.
Teed, need pole enam lumes
ning mina ei ole enam unes.
Jõed on lahti,
aeg on minna kalavahti.
Päike paistab, mul on soe,
enam külm põe ei poe.
Mõte...
Ma mõtlen ja mõtlen
ja mõtlen kuni mõttes,
tekib mul mõte
mis asub mu mõttes.
Siis jälle ma mõtlen ja
mõtlen kuni mõttes,
kadus ära mu mõte
mis asus mu mõttes
Nüüd mõtlen ja mõtlen,
mis asus mu mõttes.
Mis kadus mul ära,
nii ruttu ja vara
autor:Anna-Maria
Sumata
Kaks asja mis selle tähendusega
üks on saar Indoneesias
ja teine jaapanlaste tarkusega
on palju häid asju Aasias!;
mõelge mehed, seks on lihtne
pole vaja ajada taga auku
kui naise keha kunstist ehtne
saate ikka panna pauku;
Sumata tarkus on kahele
kui toppida vorsti kaenla alla
põlve alla, rindade, kintsude vahele
või kannikatele ja ongi jobi valla;
interkrutaalne "sport" ei nõua
nii palju energiat mõlemalt
tasa teed, ära palju sõua
seks kondoomita hõlpsamalt;
peal või maas, alla või üles
kes on taga või ees
kas naine on sul süles
või ronib kohale m .....
Silmad
Silmadesse sügavuti vaata vahel teisel,
nõnda tema hingepeeglit seal Sa näha võid veel,
saad siis teada, kel´ on tõesti hell ja lahke hing
või kes tõesti salamisi vihata võib Sind.
Silmadest Sa leida võid ka rõõmu, õnne, sära,
mida segi ajada võid päikesega täna,
luues armastust ja soojust, hellust südameisse,
ajades kõik pilved ära, tuues erksust hetkedesse.
Silmadega armastada vahel võib ju rohkem,
elu ilu, armastust veel enda ümber nähkem,
vahel mõne sõnaga veel headust lisa juurde,
mis mõnele on väike hetk, see teisele on suurem.
- Tarmo Selter .....
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
häbita heita maskid ja end avada
sind ihaga joota ja üle valada
lubada puudutust .. nii tuttavat.. võõrast
saada kuumaks sinu kätes hõõguvast lõõmast
anda endale nautimiseks luba
tundsin sind enne su tulekut juba
siivutult sättida su ihule enda käsi
sobimatult küsida,,kas sa ei väsi?,,
vaadata enda ihaga pimedas toas sinu keha
kompida piire.. aeg seisa.. ei jõua kõike teha
liibuda üheks… aimata liikumist…kirgede rütmi
ma ootan.. aeg ära rutta.. sinust ette ma ei tüki
anda ja anduda.. sõlmi kokku ja lahku ajada
saada suuremaks.. kasvad .....
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....
Priit Hepatiit
Sinuga on alati jama
suhetes mingi draama
kuidas tööl sa teisi kohtled
imestad, miks vallandatud oled;
käiakse tööl ikka raha pärast
aga sulle ei loe, sest
olla nomaad ja laiutada eraeluga
ületasid piiri vabade päevadega;
Refr:
Priit, Tiit, Hepatiit
dolomiit ja haluriit
Priit, Tiit, anarhoidiit
parasiit ja bandiit;
vähe sellest olid meelega lohakas
ülbe, ükskõikne ja rutakas
mistõttu kliendi vara rikkusid
õudne, kuidas firma mainet nussisid;
panid selle Toome raadios mängima
mil ise roolis taga nutma
et selline tüüp sind ära võlus
ja teised su kiu .....
Surm
Ahoi seltsimees surm
või härra
või kuidas teid kutsuda
Mis vahet seal kuidas
on vastus
mina olen see kes kutsub
Mina kutsun
ja teie tulete
teie kutsute
tükk aega ma mõtlen
Aga kui ma tulen
siis olge valmis
kui tulen võin olla kes soovite
seltsimees härra või pan
Minul lõputult aega on
teil üürike hetk
aga ometi olla võin kade
Härra surm
kas võtate puhkust
või üldse ehk lähete pensile
Tõsiselt mees
miks ajada säärast hullust
see oleks katastroof
Kui keegi ei sureks
ei sünniks ei vananeks
mis oleks te väetite mõte
milleks te elaksit .....
Palun ärge lahutage...!
Vaikne kustumine vahel
võtab vähe aega.
Korraks seisatad - ja juba
suits see tõuseb taeva.
Pikalt põlemine aga
nõuab liialt jõudu!
Iga hommik ärganuna
lisaks toob vaid õudu.
Kuskil keskel toimub pidu
- seal, kus vaikus, rahu...
Sinna usku, armastust
veel küllalt juurde mahub.
Ärge palun lahutage
enne õiget tormi!
Hinged raju vajavad,
et ajada end vormi.
Keerisega kaasa minnes
rängalt kukud maha...
Keskme tummas vaikuses
näed nähtamatu taha.
Aja silmad avatud on
keset sinu laupa -
ootustega, lootustega
liitud hetke kaupa.
/Mari*Uri/
Talvine hommik
Paljas ja lõhki kui kiriku rott
Ma ärgates rentslist end hommikul leidsin
On kadunud põuest mu uhkus mu kott
Vast joomase peaga taas magama heidsin
Nüüd kogukas keha aeg ajada üles
Mälu soppidest tuhnides leida on lahend
Kas tõesti minust saanud vaid joodiku lühend
Mis olema peaks mu pääsetee vahend.
Vaid viivuks veel luban, oma silmad ma sulen
Külmast kaotanud varbad juba nii kui nii olen
Ja kui kauem veel magan mis teha-siis suren
Mul vanust ju piisavalt - kolmkümmend saan suvel
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Mõte
Püüad minna edasi vihmas,
libastud kivisel teel,
leiad end mudases mülkas,
püsti ajada proovid end veel.
Vaata edasi, kõik selja taha
Sa jäta, mis olnud on veel,
kõik halb pühi endalt siis maha,
unusta hinged kõik need...
Hoia neid, kes hoidnud on Sindki,
aita neid, kes aidanud on,
enda ümber Sa hoia neid hingi,
ära unusta elutee joont...
Ole varjuks Sa neil, kes on varjand
Sind tormiseil teil on aidand´,
Mine edasi, jättes vaid maha
ainult heade emotsioonide raja...
- Tarmo Selter -
Õhtune promenaad ...
Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.
Üksi päris promenaadil , minu kohal ilmaruum,
päike mere taga koitis uus seal hommik kuum.
Sinu üle miljon tähte , kuusirp selge helendab,
lõppmatuse ees meil hing härdalt kummardab.
Siin kõiksus ta looja universum koos teie ees,
kaugele pole tulla asud võimsa süsteemi sees.
Planeet Maa meid hoiab , kosmilise ohu eest,
meie rajada jääb maailm vaba turvaline seest.
Hansi!!!
ma olen juurteta puu
Ma olen juurteta puu
keda tormised tuuled
rebivad lahti maast -
loopides igasse suunda.
Ma olen veel noor
kandes esimesi
rohelisi lehti -
otsimas õnne aina
uutel radadel nii
kuhu võiksin rajada
püsiva kodu.
Võrsuda ja õide puhkeda
kanda armastuse vilju -
poleks enam hirmu
et rajudel hetkedel
tuuled mind taas
puruks - lõhki kisuks.
Ma olen juurteta puu...
Kes pole veel leidnud
kohta selles kirevas
ja värvidest pimestavas
ilusas hingede aias.