Sõnale ajal leiti 785 luuletust (copied)
Armastus
Sina, mu südame sõber,
saatuse kingitus elult,
täna ma Sinuga tulen
läbi elu nii rõõmust kui valust.
Kandes Sind alati meeles,
hoian ja armastan Sind,
me räägime tundmuste keeles,
meil ühiseks saanud on hing.
Aeg kaob, me oleme koos,
pole tähtis, mis ootamas ees,
meil ühised jutud ses´ loos,
Sa oled naine, mina Su mees.
Me kodus on kodune tunne,
hubane, armastav, soe,
me ühiselt täname õnne,
mis sügavalt hinge meil poeb.
Meid alguses ainult on kaks,
siis kolm ja võib-olla ka neli,
kuni rajal saab otsa me jaks,
armastus kestma jääb seni.
- Tarmo .....
Lõpetajale
Ole uhke enda üle,
aeg on minna edasi,
uued takistused tuleb
ületada sedasi,
et ei oleks kahetsust,
vaid naeru, elurõõmu,
siirust, headust, armastust
nii Sinu ellu saabub,
saatjaks lasteaiast, koolist
sõbrad, õpetajad head,
lähedastelt õnnesoovid
ellu minnes kaasa saad.
- Tarmo Selter -
2022
Tõeline armastus
Armastus on tõline siis,
kui meie vahel puudub piir.
Ükskõik mis ajal, saada teineteise omaks,
ühised meil rasked teed ja rajad.
Armastus on kokkusulamine,
külgetõmbejõud kui magnetil.
Armastus on kuumad leegid,
mis põletavad südant alati.
Lilled õpetajale
Sa tulid lasteaeda,
silmis pisaraläik,
nägid palju vaeva,
kuid see polnud veel kõik.
Sa tulid lasteaeda,
oli teisi veel seal,
ikka Sinu jaoks aega
leidis õpetaja hea.
Sa tulid lasteaeda,
kui olid alles väike,
täna uksel seisad Sa,
silmis pisaraläige.
Jäävad Sinust lasteaeda
õpetajad armsad ja head,
neile kaunid õied tood Sa,
kuid ise lahkuma pead.
- Tarmo Selter -
2022
Õpetajale
Sa olid karm, kuid samas hea,
Sinu tunde ikka meeles pean...
Sa olid range, halbu hindeid sain,
Sinu sõnad eluks meelde jäid...
Sa naeratasid, olid tore,
palju hetki elust meelde tuleb...
Sa olid olemas, olid õpetaja,
Sulle tänulik on iga lõpetaja...
Sa oled Sina, oled inimene,
teeviit mu elus, minu ligimene...
- Tarmo Selter -
Jõuluööl
Öises taevas kuu naerab,
valgusvihte maale heidab,
sillerdab ja särab lumi,
sadu jätkub hommikuni.
Öös valges ilusas,
nähti jõule liikumas,
kuldses kuusäras tulemas,
rahus ja vaikuses astumas.
Nüüd imekaunis aeg on päral,
hing nutab ja naerab samal ajal,
süda ärevalt, ärevalt lööb,
juhtub imesid jõuluööl.
Lõpetajale
Koolitee on läbi saanud,
uued sihid ette sea,
kasuta, mis elu loonud
Sulle läbi kooliea.
Võimalusi tekib mitmeid,
vali esialgu üks,
kuid Sa selles ole kindel,
lahti jääma peab Sul uks
proovida ja katsetada,
luua, elult õppida,
tülitseda, andestada,
endal luba eksida.
Kool vaid tarkust õpetab,
elama pead ise,
leidma endas peaksid Sa
oma inimese,
sisetunde kandlekeele,
hingepeegli enda seest,
elus kindla mõttemeele,
Teil õnne soovin südamest!!
- Tarmo Selter -
2022
MÖÖDAS ON AASTA
LASTEAEDA TULLES NÄIS,
ET LÕPUTU ON SINU PÄEV.
EMA-ISA TÖÖD JA HOOLED
SINU MÄNGUDEGA POOLEKS.
SIIT SA SÕPRU JUURDE SAID,
ÕPETAJALT PIKA PAI.
PALJU TARKUST JÄÄNUD PÄHE,
KIRJUTASID NIMETÄHE.
NÜÜD KEVAD KAASA VIINUD NEED,
SIND OOTAMAS ON SUVETEED.
TÜHJAKS JÄÄVAD SAHTLID, KAPID,
KÄTTE SAATE TÖÖDEMAPID.
KOHTUME TAAS SÃœGISKUUL
KUI PUNAPÕSKSED ÕUNAD PUUL.
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Talverõõmud
Võta kõik need talverõõmud
täna endale
tuiska kiirel uisurajal
lenda kaugele
Hulla kõrges lumehanges
lumesõda tee
otsi porgand lumememmel
pane ninaks see
Püüa kinni lumehelbed
suureks sajuks tee
vaatle õrna taevapiiri
Oh,mis rõõm on see!
Väike beebsu
Väike beebsu tuli siia
emmel rõõmu juurde viima,
keda ta ei olnud näinud,
olles emme kõhus olnud,
nüüd saab näha, tunda kõike,
elu täis on suuri võite,
naeratust ja silmasära,
armastust ning ilmakära,
olles kasvamise rajal,
väike laps loob õnnemaja...
- Tarmo Selter -
Aprill
Päike särab, rohi tärkab
metsakünkal üksik lill,
ajas kalakene ärkab –
Meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi –
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
“Paljajalu veel ei või!
Maa vast hakkab tahenema,
päike vaevalt lume sõi.
Veel on külma ööde põues,
härmahalla koidikul,
olengi et päeval õues
päike soe kui juunikuul.