Sõnale ajal leiti 785 luuletust
Ajavaod
Kõik kaob ja sünnib taas jälle,
ajavagudest saab elu uus
Ajavagudesse jätame jälje,
mis ajalukku talletatud on
Küntud ja külvatud on palju,
küürutatud selga
ja suudeldud maad
Mustale leivale suud on antud
50 grammi leiba-nälga kustutand
Need ajavaod on jätnud oma jälje
nad südames ja hinges sügaval
Kõik kaob ja sünnib taas jälle
jäävad järele vaid ajavaod
Elu on üks suur mõistatus meile,
äraarvamatu ja uus!
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Muusika
Muusikal on jõud
olla olemas
ajal, kui on põud
hinge tulemas,
lohutades Sind,
olles hetkedes,
haiget saanud hing
korraks paraneb.
Vahel mõned laulud
aitavad Sul luua,
hingekeelte kaudu
Sinunigi tuua
noote südamest,
armastusest hetkes,
Sinu tunnetest
Sinu eluretkes.
- Tarmo Selter -
Meloodia aias
Mõnel kellel viitsimist
toidab linde igal ajal, vist
olgu see pekk või sivkad
järjekorrad söögimajja on pikad;
sest seal, kus pole kasse
ei satu tiivulised hädasse
tihased, leevikesed ja varblased
mujal on aiad meloodiast vaiksed;
kuna kodukassid on mõrtsukad
kes iga aasta 9.6 milj. lindu tapavad
on kõrini, et kuudist laipasin leian
oma neljajalgset üha kauem toas hoian;
et talve traditsioon püsiks
kui õues linnud on seltsiks
võtkem asja mõistusega
kirjutan luuletust põhjusega
Jüri Pootsmann
Oled see, kellel lauluhäält pole
seepärast 2016 a. sa ebaõnnestusid
sest Eurovisoonis olid kole
aga mullu oma õnne ikka peale surusid...;
ning edasi ei pääsenud
kui esitlus oli nagu kastraatlauljal
jälle end sitasti presenteerinud
jooksis kõrvadest verd kuulajal;
see ei loe, et näosaates olid
ning ETV's olid tüütu
mil teised erisaadet vaatasid
jälle su kiunumine oli inetu;
ainult töllid sind ülistavad
kuulda sind on NII tülikas
mul kõrini, et sa suud avad
tõmba muusikast nahhui, tatikas!
Päriselt ka, sa ei oska laulda. Sa ajad mind nii vihaseks
Õige või vale
Kuidas vahel aru saada,
kumb on õigem otsus,
süda ühte suunda vaatab,
mõistusel on vastus.
Lähenedes kirega
võid lõpuks saada haiget,
lähenedes mõistusega
tead Sa vastust õiget.
Lõpuks võta kokku end,
tee otsused, mis tahad,
ikka need on saatmas Sind
Su oma teel või rajal.
- Tarmo Selter -
Selgus,valgus
Mõned päevad jäänud veel
Mõned sammud jõulueel
Mõned unistused, soovid
Mõned lendu lastud troonid
Kas ma vihkan,mida ootan?
Kas ma ootan,mida vihkan?
Kas loen päevi edasi
või hoopistükis tagasi?
Selgust,valgust juurde vaja
on mul sellel jõuluajal
Mõned päevad jäänud veel
Mõned sammud jõulueel
Talv ehk vanadus
On mitu sümbolit aastaajal
ja päiksesära on ilu loor
igaüks on omal rajal
kui kevad või suvi, oled noor;
ja kui hinges on tali
see tähistab vanadust
kõrge iga pole mingi nali
see tähendab ära haihtumist;
aja vastu keegi ei saa
loeb, et sa teeninud head
mida minevikus kogunud sa
sellest kinni hoidma pead;
muidu on kõik külmem ja lumisem
su sisimas ja mõtetes
meel ja naer on ka nõrgem
kui elad ainult häid aegu meenutades;
oma raja lõpus on see tõsiasi
et tühjuses keegi lõpetada ei taha
üldiselt vanadus üks õudne asi
kui pole rõõmu, tervist ja rah .....
Koputus
Iga koputus aknale
nüüd võpatuse toob
Ehk on see päkapikuke,
kel kinkimise soov
Või on hoopis postiljon see,
kel raske kandam kukil
ja jõulukaartidest
kott on pungil
Äkki hoopis külla tuleb
sugulane hea,
kes ammu juba võõrsil elab
Hea, kui meeles peab
Vahest linnukene toksib
aknalauale
Jõuluajal viin ma kuusepärja
Ema hauale
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Neljajalgne padi
Kassi kõige parim koht
on ta väike pehme kõht
kui ta end pesas kerra ajab
toad nurru kajab;
poleks kaisulooma ilma kassita
ja kui oskaksin end pisikeseks muuta
laseksin ta peale end kukkuda
et ta karvadesse ära uppuda;
jahhh ... ei saa paitamisest isu täis
mu käsi üle kodulooma käis
siis sügan kõrvatagust
on ju väike mõnus karatuust
X'id ja Y'id
Õhhh kui vastik ...
kui peale paberile kaen
matemaatika on nagu rästik
selle tehted on silmadele nagu vaen;
ja õpilased peavad saama õppida
selleks näiteks murrud, x'id ja y'id
lubatakse aju arendada
selleks teha mõttetuid ülesandeid;
aga kellel seda vaja läheb?
pindalad ja arvutamine on põhiline
persest pähe tarkus tuleb
aga aeglaselt, kui õppeaine mitmekihiline;
kas saaksite jätta inseneridele
kõik see abstraktne pask?
pigem pöörata õpe vajalikele elementidele
sest laste jaoks on x'id ja y'id ajaraisk
Rajal
Kas Sa kõnnid omal rajal
või käid ette antud teel,
oled nagu teistel vaja,
unustades ennast veel
teiste varju, teiste rüppe,
hoides ennast tagasi
kuni lõpuks teed Sa hüppe,
mida väga vajasid,
tulles välja varjuseisust
lihtsalt iseendana,
luues teistelegi valgust,
kes Sind nõnda hindavad..
- Tarmo Selter -
Sinule
Veidike mõtlen ma vahel
Sinule, Sa ehk seda ei tea,
tuues mõtetes Sind lähemale
endale, siiski meeles Sa pea,
et aeg see läheb edasi,
minevik kildudeks saab,
jäädes hetkedesse sedasi
meile mälestustena...
Meil olid hetked need,
mil olime koos üks,
üksteise südametesse
meil avatud sai uks,
mis lõpuks vaikselt sulgus,
kadus võti minevikku,
iga lõpp on uue algus,
Sa jääd minu ajalukku...
- Tarmo Selter -