Sõnale alla leiti 1323 luuletust
Hommikul
igal hommikul
krapsad tikku
vett kallad potti
keetma hakkad
perele putru
unised lapsed Sina
seni paned riidesse
neil pead silud kiiresti
siis äkki maja on
nukker ja tühi
nagu pärast küünaldes
säranuid pühi
*
hall madal taevas
tuhkjas lumi jalge all
võta kinni mu kaelast
ära taluda meil tuleb
seegi otsatu talv
käes Sinu kootud kindad
kaela ümber Sinu pandud
sall
Mõtted
Muinasjutuliselt täna ilus on mets,
lumi sillerdab,
sillerdab kogu metsa peal.
Puud kui valged haldjad,
lumelobjakatest mütsid peas.
Valgeid lumehelbeid kallab mõõtmatu taevas.
Nähtamatu on valgete luikede lend,
lumevaiba alla on pugenud vaevad,
uus ärkamine algab kevadel.
Öötaevas sillerdavad tähed
Öötaevas sillerdavad tähed,
külmalt vaatab alla kuu.
Pool kuud on peitu pugend,
Igatsevalt ootan täiskuud.
Pimedus hiilib mööda valget lund,
valgemalt helendavad tähed.
Üksi ootan ja igatsen täiskuud,
öötaevas sillerdavad tähed.
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Valge Salaami
Mäletan, kuidas loo tunnistasin
kuidas 13 aastasena suurima munniga koolis
seda igavusest ekskursioonil katsusin
hilisõhtu voodinaril iha mind roolis;
isegi tänapäeval saan krediiti
uhkeldanud töökaaslaste ees
pean naistega ausat biiti
olen suure intiimsusega mees;
sp. öeldakse mu kohta Valge Salaami
tehes oma vändaga neegritelegi silmad ette
ega ma end niisamu reklaami
avaldan sellest ka muid jutte;
nt. praegu seksist paastu pean
ja täna dušši all jälle igav oli
äkki teha midagi head tean
ja muust ma ei hooli;
üks päev tööl öeldi
et ma end nikuksi .....
Jätkub
Sind kohtasin,
kui maailm oli parem paik.
Olime alles lapsed,
suureks kasvamist oodates.
Mu pilgu sa püüdsid
ning panid mõtlema tulevikule.
Selle maha salgasin,
polnud ma ju keegi.
Oleme suureks kasvanud
ja rohkem õppinud.
Pole me enam riiukuked
üksteise kaela kallal.
Alla surusin oma tunded,
kõik need aastad tagasi.
Sinu helge naeratus
tagasi tõi nad.
Kuid hetkel see lugu
peab sinnamaale jääma.
Pole see läbi,
jätkub veel.
Ebakindlused
Olen kui avatud raamat,
tule ja loe mind.
Avasta mind
ja mu maailma.
Meelde pead jätma,
lihtsasti see juhtuda saa.
Tõrjun, loobin sõnu, karjun,
ainult, et eemale hoiaksid.
Sulle näitan oma meeletut rõõmu,
mida sõnadesse ma panna ei oska.
Kriipiva ukse praokile jätan,
et piiluda saaksid mu sünget,alla surutud meeleheidet.
Sulle näidata tahan palju,
aga kas sa kuulaksid.
Kas sa kuulaksid
ning oleksid?
Ei prooviks mind muuta,
kui peeglisse ei vaata.
Ei loobiks sõnu,
mis mind haigeks teeb.
Uus aasta, uus mina
Uus aasta, uus mina
Ei uus aasta ja vana mina,
kes hakkab sorteerima enda sahtleid
ja postkaste
kustutab kirju ja filtreerib,
mida uude kümnendisse vaja kaasa võtta
Coldplay'd kuulates
viirukeid põletades
ekstaatilist tantsu tehes
kakaod rüübates
Homme võin olla ka uus inimene
Homme võid leida ka mind haiglast
kas tuleksid?
küsimused, mis jäävad alati õhku rippuma
"Anna andeks, ma ei saa,"
Mida Sa ei saa?
Oma armastusele järgneda?
Ju ei ole tunne nii tugev
või on tunne liiga hävituslik,
et paugutad uksi
ja jätad mind üksinda taas
ootama uut päikesetà .....
Uus aasta
Soovitakse head uut aastat
aga kellele sellest kasu?
möödub järgmist eluaastat
ja mõnikord head loota ei tasu;
see on rutiin ja argipäev
eriti neil päevadel
kui käib suur töövaev
mis kaasas vähe puhanutel;
keda kotib mingi 2023
alles oli 2020
ärge pühkige ära mullune tolm
kui veel hoiate end;
uue aasta pasa eest
mis iga aasta aina halveneb
ründab nõrkus igat last, naist ja meest
ei tea, kas maksu summa leeveneb;
ja kas tervis tuleb
või mõnel halb õnn lõpeb
lootus küll viimasena sureb
aga igaühel heaolu erinevalt mureneb;
mõni pillas õlle là .....
Pealkirjatu
Sa võtad mu käest kinni,
nõutult vaatan alla.
Kas see juhtub jälle,
kas ma oskan öelda ei?
Mõtted peas jooksevad,
ringe nad teevad ning
vastust nad ei leia.
Sa oled mu elu, mu veri,
põhjus siin ilmas olemiseks.
Ma olen jälle su päästja
sellel tormisel kaljul.
Õrnalt lasen sinust lahti
nagu oleksin kaotanud.
Hetkeks, üheks siivutuks hetkeks
kahetsen oma tegu.
Vaiksel taevast kraapival kaljul,
kus ma tasa, tasa lausun tühjusesse
"Andeks anna, mu veri,
enam sa mind alla ei tiri"
Teekond
See ettearvamatu tee,
mida mööda ma kõnnin
on hämar ja tormiline.
Silmapiiril ainult kummituslikud varjud,
mis mind spiraali tõmbavad.
Võtavad minult energiat
enne kui minunigi jõuavad.
Seljataga armastatud õudused,
mis mulle järgi jooksevad.
Pole ainsatki kõrvalteed,
kuhu põigata peitu ning
oma elu eest joosta.
Sellest tsüklist pole pääsu,
lõpetan oma lõputu jooksu,
langetan käed ja annan alla.
Tädi Sofia jõulud
Elas kord üks töötu naine
kellel 2 poega, kes närvidele käivad
nendega madal on suhe ja maine
suhted päris mädad nagu näivad;
et riigilt raha saada
võtnud järeltulijad endale
aga paljuga vaja arvestada
näiteks, et pole elu olla Sofiale;
see eriline päev emale ei loe
mingid tüütud pühad tagasi
õues pakane ja toas pole ka soe
jõuluõhtu pole naljaasi;
lapsed pärivad "millal jõuluvana siin"
nii vastikult, et vahtu suust jooksnud
katsu nendega olla, paras piin!
mõlemad raudselt täis joonud;
ajumürgitus platseebot loob
näiteks hõbekellasi pimedas hel .....
Kes seal kuuse taga piilub?
Kes seal kuuse taga piilub,
müts kui lumelobjakas?
Valge habe laotub lumel,
see vist päkapikk naljakas-.
Äkki on ta ära eksind,
reelt maha kukkunud,
ehk on ehmatunud veidi,
kuuse alla peitu pugenud?!
Päkapikul lumi põlvistsaati,
sära silmist pole kadunud.
Ta vist ootab jõulutaati,
see kuusk tal välja valitud.
Hiilin vaikselt lähemale,
tõstan kuuseoksad kõrgemale.
Kedagi ei näe ma seal,
ainult väiksed jäljed lume peal!
Selle kuuse valingi,
süda mulle ütleb nii...
Hea meeleolu tuppa toon,
päkapikust ilusa laulugi loon.
Üks täht
Üks täht on peidus taeva all,
mis ilmub välja jõuluööl.
Siis kõigi pilgud pööratud on taeva,
taevast alla langeb tähevöö.
Jõulusäras on siis maa ja taevas,
helgib rõõm su südames.
Süda, mis on olnud vaevas,
leiab rahu jõuluööl.
Hingel rahu saad siis tunda,
magusat valugi....
Kõik oma mured ära anda,
tunda täit õnne ja rõõmugi.
mu kevad algab pärast jõule (M. Under)
kui kustub kuusel
küünlasära
uude aastasse
lahti lükatud on
lumme värav
mu veres algab
kevadvalguse suur ootus
hing millest joobub
kui aeg teeb haiget
meel taluda ei suuda
taeva alla tulnud
lume puhtust
Su ilu võimas lumm
must üle uhtub
kõik korraga
on vait ja tumm
mis hetke tulnd
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
Esimene musi
mina, kui Bukowski
sain enda elu esimese musi prostituudilt
olen must ja räpane
ei iial sellest parane
olen määritud sellega
pealaest jalatallani
ega seegi kord esimeseks
ega viimaseks jäänud
panin tralli nagu viimane...
tead küll mis
minu elu esimese musi andis 45-aastane
venelanna
viiekümne euro eest
olin 21-aastane
https://www.youtube.com/watch?v=k5cxkh0euvU
Tüdruku juurde koopasse
Kui oled olnud 15 ja meessoost
siis võid üks kord minu moodi tunda
saab lugeja osa loost
kus autor avaldab talle enda;
mu essa tüdruk kutsus külmal talvepäeval
enda juurde külla
üksi kodus ja vaenamad laeval
küll lebo oli seal olla;
ma ei suitseta ega joo
tema 16, me armunud oleme
mõlemad pubekad saanud hoo
elus, kus täisealsitena end tunneme;
veidi rummi tee sisse andis
hoidsin ta kätt ligemale istus
ta suudlus mind teise kohta kandis
armastuses kõrgemale astmele astus;
tüdruku juurde koopasse
ta pakkus ja avas oma leegi
tahtsin saada ta aukudesse
kuhu .....