Sõnale anal leiti 129 luuletust (pop)
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Särab kuusk
Särab kuusk ju tulemeres:
kulda, karda küljes tal.
Jõulutunne igas peres,
varsti kingid kuuse all.
Oodatakse jõulutaati:
sõidaks juba õuele!
Juba ammu - suvest saati
suss on seatud aknale.
Oodatud on tõesti kaua.
Kui ta tuleks rutem vaid!
Vanale ma hästi laulaks.
Kingitusi toob ta häid...
Jõulud
Sussid aknalaual reas , Päkkapikud nende seal .
Kommi veavad igapäev ,Küll see neile raske töö.
Jõuluvanale ma kirjutan ,päkad selle teele viivad .
Kirjutasin vanale tahan päkka endale.
Jõuluvana salmi küsis mina talle selle ette lugesin.
See oli tore sain päkka mina kohe .
Uus võimalus ...
Nooruses , energiat lõputult palju,
oma keha arvelt , teed võllanalju.
Ka surm võimetu , tundub su ees,
tõestades teistele kui alfa sa mees.
Tagajärg oodata, siin kaua ei lase,
halveneb tervis , ta näitude tase.
Arengus - huvides , pärsitud seis,
uus võimalus leia, sul tugi on meis.
Jõuluvanale
Oh, kuis tahaks valetada,
et ma olin tubli.
Et ei teinud pahandusi,
kui tuju peale tuli.
Et ma terve aastakese,
olin virk ja kraps.
Et ema sõna kuulasin
ja olin hea laps.
Kuid jõuluvana tõde see,
valetama ma ei hakka.
Anna mulle aasta veel,
ehk paremaks ma hakkan.
Analoogiad
Ma olen päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Ma olen autorool,
kel suunaks ülikool.
Ma olen vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Ma olen pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Ma olen kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Ma olen pliiatsiga tehtud joon
ja jagan sinuga, mis loon.
Kiitus
Kes see nõnda kiitusega
vaatab peeglist mind
silmad tõsised
kui vanal loomal
aga elust tulvil....
Kes see vahest laitusega
klaasi tagant sihib mind
terased kübed iirisel
tantsu löömas...
Peegelduseks on ta liiga
elav
võõras ruumis jälle pelgav
endaks teda ma ei nimeta
ta on mu südametunnistus...
Sile ja karvane
küülikul kaks karvast muna
kanal neli kiilast poega
kasukas ja karvutuna
olid kõik nad tähtsa moega
kana kallal muna kiiksus
ega äkki külm sul pole
tibu vapralt vastu piiksus
udemetes koor on kole
ruigas tüdinenult siga
rokased te kõigi lood
ärge lootke pikka iga
olete ju gee emm ood
Kõige rohkem
Rohkem kui sekundeid kuus,
rohkem kui baktereid suus,
rohkem kui põhjanabal lund,
rohkem kui unematil und,
rohkem kui piiblis sõnu,
rohkem kui orgasmis mõnu,
rohkem kui leekidel kuumust,
rohkem kui koeral truudust,
rohkem kui miljardis numbreid,
rohkem kui naisel tundeid,
rohkem kui hülgel rasva,
rohkem kui peldikus paska,
rohkem kui jänesel argust,
rohkem kui pööripäeval valgust,
rohkem kui öösel pimedust,
rohkem kui limal libedust,
rohkem kui päevalillel seemneid,
rohkem kui grammatikas reegleid,
rohkem kui peeglis peegeldust,
rohkem kui lohutuses leevendust,
.....
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....
Kanali ääres
Kanali ääres põõsastik lokkab
Päikene soojendab merd
Pahade sääskede teravad nokad
Imevad magusat verd
Sirelisiirup ja võilillemesi,
Sülgede marjane maik
Täis juba pissitud suplemisvesi
Männipuult niriseb vaik
Räästa all ripuvad kuivanud särjed
soolased nagu me ihud
Üksteisest kinni hoiavad märjad
higised kleepuvad pihud
-Tiina Nuum-
Sõdalase tee
Taevased kommid, mis langevad sajus
Maapeale kukkudes saab neist pommide raju.
Vikerkaare värvilised lindid nunnude lipsudena ümber
Sügavas lehtris lihatükike liiva sees kümbleb.
On saabunud aeg surra ja surmata
järjepideva lollusega elevat kurnata
No andke mulle ka üks bazuukake väike,
millega päikeseküllases kõrbes saaks liivale sodida
musta skorpioni käike.
Võtaks osa sellest meeletust hullusest
pimesi järgneksin juhil-kuni viimaks
Mõni sõbralik kuul, mu teadvuse Alg Ollu juhib...
Nüüd olen teises ilmas kangelane suur
postuumselt mulle selga aeti kolone .....
Surnuaed
Mõnedel seal kõhe on olla
ja mõnedel hea.
Seal on vaikne ja rahulik
ning keegi sind ei sega.
See on surnuaed
ja surnuaed on koht,
kuhu igaühel sattuda
reaalne on oht.
Tuhanded hinged seal on üheskoos,
nad minema sealt ei saa.
Hinged lõksu sattun´d sinna
nagu kurvas muinasloos.
Igal hingel rääkida on jutt,
kuidas sattus sinna tema.
Mille läbi või kelle süül,
mõni hukkus omaenda käeläbi.
Kas sured noorelt või vanalt,
selle määrab saatus,
kuid kõigil lõpp-peatus sama,
siis terve maailm sinu päralt.
19.12.2008
Minu südame pesas...
Minu südame pesas on naeru,
veidi kurbust ja nuttu ka,
mu hinges on mõtetelaevu,
mis eluveel liikumas
kuni randumas headuse kaldal,
leides sealt lootust ja võlu,
kuhu suubumas pisarakanal,
mida toitmas on kurbus ja valu
kuni rõõmu on toomas need armsad,
kes elule andnud on mõtte,
mida kõike nad hinges on kandmas
rõõmupisaraist ülesvõttes...
- Tarmo Selter -