Sõnale andesta leiti 88 luuletust
Õigluse Sõdalane
Adrenaliin, süda pummeldab rinnus,
astub sammu, kõigel vana viis,
ei mingit kindlust, Ei mingit siirust,
enne kui elu lained vastu karisid pildund,
siis kas naeris nuttis või hoopis kiljus,
kõik oli hirmus, tald all joosta litsus,
ei miski õigesti omal kohal peas istund,
soovis siis sõprust au ja kiitust, soovis,
et asjad poleks valu suunda minnud,
kuigi see kõik on mis pani kokku korjama kildu,
isegi kui täiesti segaselt peksnud, vestnud,
kogu südamest, kõik peatükid selgeks tehtud,
seesmisest poeedist, lugedes hooliklat iga sõna,
ikka toimib, koostis on hõrk vanaem .....
hatune
oled minust
taas kord teinud
valge varese
musta lamba
eemal oleva
kõrval seisva
sammaldund samba
tõmmanud kohale
nõgise lae
katkise katuse
tugedeks jätnud
viltused seinad
tilkuvad torud
keha patuse
ei mäleta
mõtesta keegi et
olin see mina
kes andestas
valutas südant
ja proovides
olla üks karjast
üks mari tarjast
tolgendas
tagustes hoovides
soovides
vaid head
Sanya
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Kodu
Need on lood, kohast mida nimetasin koduks,
koht mis nüüdseks on ohus, valede võrgus,
mandumis nähtuses koorund, andestage Jobud,
sülitan vaid nohu, lülitan end vaid selleks et kostuks,
et te poleks jooksnud, ehk leian moodust,
et teile kinkida, kirglikult vabanemist sihtida,
avanesid ja viitsid taas, kõndida läbi põõsaste,
isegi kui hinge põhja nad kriipimas, mul tripib ka,
kuid mitte päeva lõpus, siis kui jälgin mõistust,
ei mingit võitlust, vaid sõprus, ei teda ma tõrjund,
aidanud ka kõige nõrgema tõusu, vennaskonnana..
edasi sõudnud, läbi sellest põrgust .....
Hansi!!!
Suhet temaga üritasin luua visalt
Tahtsin ka ,et oleks mul isa
Ta ei kuulan ,ega tahtnud näha
Ainult anaalfisti ja litsi keha
Seitse aastat tegin plaani
Raisatud aeg mis teha saangi
tal pole perest sooja külma
Suguvõsa varal laseb perse minna
Kord tuleb aeg kui jumala palges
Igaviku lukku tühjusesse kangeks
Andestamatult öeldud read
Tagasi võtma sa need pead
Sa ei vastutanud kui olin laps
Sul on poegi mitte üks vaid kaks!
Sel külmal päeval
Sel külmal päeval mind ei olnud.
Jah, sinust eemal võisin olla mitu.
Ma olin lähedal, kuid su juures polnud.
Oh, kui palju armu endast olen matnud.
Sel külmal päeval ma hoidsin vahet
ja hoidsin sulle soojas ridu.
Ma olin lähedal, ei piisanud vahest
et tahtsin andestada oma vigu.
Sel külmal päeval ma hoidsin su käsi.
Jah, nii et teada sa ei võinud.
Ma olin lähedal, kui olid väsind
ja nutsin, et liiga olin teinud.
Sel külmal päeval sa mind ei oodanud
et olin siin, ei teada võinud sa.
Su olemus on varjul kuivas, soojas nüüd
ja mina hoopis vihmas tallan maad. .....
Punnita-Punnita!
Kõik suhteline; pussitab ikka sisemine;
iga flick elus mis kujundab pilte;
nõuab, et elu mängiks neile pille;
Mööda nende kujundatud piire,
egas muidu on see Halb ehk kurjus;
ebameeldiv, kui kõik mööda kujutlust ei sujund;
Kontrolli friigid jah maniakid; oled sa ment arst;
või lõõritav laululind vanaema köögis monomakis;
Vahet pole; ikka mõõdad-võrdled;
Sest kasu tahtsid! Eks Maru Vastik;
-kui sinu taktis nad sulle ei tantsind;
iga üks; kes ei ole ütlemiselt kehkenpüks;
Asju asunud uurima; kuratlik naer mis
manipuleeritud aju uuristab; vallutajate tava
sind p .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
kallile emale
Kui olin veel väike
tundus maailm nii suur mu ees
aga Sa olid minu jaoks lootust andev päike
toetasid ja aitasid mind suureks kasvamisel.
Päeval ja õhtul olid kaua tööl
ometi jätkus Sul aega kõige jaoks
meie laualt kunagi ei puudunud soe söök
süda täis armastust ja mälestusi mis ei kao
kunagi Sinu vastu, tahan tänada kõige eest
sest oled nii palju andnud minu heaolu jaoks.
Tean olid rasked ja unetud ööd
mil valvasid mu und kui olin haige
andesta et Sinuga olen vaidlend
asjade üle mis olid tühised.
Kui sul silmis valust pisarad
siis tea oma sõnadega .....
paar kingi
Ma laenan Sulle korraks
oma paari kingi
mõistmaks mind igas olukorras
tehes mu mineviku radadel ringi.
Kõigest sellest valusast mida läbind
veel enne kui kohtasin Sind
näeksid viimaks mu tunnetest läbi
kuidas laulab minu armastuse lind.
Et laheneksid me tülid
erimeelsusi tekitavad teemad
ootaksid mind koju avasüli
kui oleme viibinud teineteisest eemal.
Refrään : Kallis palun andesta mu vead
on iga päev minugi jaoks uus
loodan et mindki kallimaks pead
kuulda kolme sõna vaid Sinu suust.
kodumaa
me maa me keel
selle ilus kõla
me maa meel veel
kodumaa andesta võlad
läänestumise eel
ei unune me maa me keel.
estonglish pole keel
mitte me kodus veel
mööda läeb mu'st see
kingin kaunimad read need
kannavad mind teed läbi
metsade - kaunimate paikade
paistku siis suvine päike
või voolaku naerusuiselt kevadveed
las talv andku imelise läike
sügisesi lehti täis alleed.
me maa me keel
andesta neil kes
ära Sind on põland
me maa me eluteed
kustuta meie rändluse võlad
et oleks ootamas koduteed
kui saabumas on kadunud hinged
ning kutseks oleks igatsuse l .....
pean palvust puidust pingil
vaid enda löödud naeltest ripun ristil
loen tänupalveid puidust pinkidel
silm sinine käes pävinäinud kindad
verd vedeldanud hundijalavees
samm sammuna saand talletatud teekond
pilk pihtind preestreid pätte pühakuid
ka langend ingleid kohand silmast silma
ja mōnega neist siiralt sōbrustund
kõik armulised armuannilauad
tilk tilgatumaks joodud veinidest
vaid lahti kistud hinge süva haual
saab ristik kuulda kägu kukkumist
las kahetsused lendvad lahkelt tuules
aeg andunult kōik armid andestab
ilmeksimatult eksleme kōik ilmas
tee taevatreppidel on tuline.
.....
See on mu elu
Kuulen samme,
kukla taga
lähenemas minu poole.
Tema ongi see,
kes kaugelt
jagab hoope.
Kus on su julgus?
Sa häbematu.
Anna rusikas,
las ma näitan kuidas
lüüa,
läbi näo
südamesse.
“Ma ei saa”
ütled.
Ole siis pealegi
see prostituud,
sealt
tänavanurgalt
kuhu ma purjuspeaga
oksendasin.
Aga palun,
teinekord kui lähened
koputa õlale
sest seljatagant
lööjale,
nii pagana raske
on
andestada.
Pealkirja mõte sul
segaseks jäi?
Loe siis uuesti.
Kelle?
Kallis mees, mu kallis mees
kelle voodis sa täna magasid?
Kas oled kodu poole teel,
kas täna tuled koju magama?
Ei tea kas andestada sulle kõik su vead,
sest minagi ei ole ingel.
Täna jumala poole pöörduma pead,
ehk ta eemaldab patud su hingelt.
Kuid mina reetmist juba ei tolereeri,
ning minu usaldust sa enam välja ei teeni.
Kao, kus kurat, sind igavesti ignoreerin.
Sulle andestada
Südame oleks tahtnud rinnust kiskuda,
mul oli nii valus.
Nagu öeldakse aeg parandab kõik haavad
ja ma polegi ainus.
Mul ei olnud sõnu, mul oli külm
ja kuhugi kadunud oli ka isu.
Nagu veorihm oleks tõmmanud
mu südamesse haava,
suutsin ikka sulle andestada.
Tunne Hetkeks
Tunne Hetkeks, et sinuga olen siin
pole arme ega valesid
pole aega ega saatust
Tunne Hetkeks, et sinu hinges pole piin
ma sureksin, et uuesti elada vaid
olen väsinud eest pagemast ja jooksmast
ma sureksin, et uuesti naeratada vaid
kui valesid jaksaks kustutada vaid
mu ehitatud müürid andesta
su südamesse tehtud haavad unusta
veel üks kord kaasa tule minuga
veel üks kord luba olla sinuga
Tunne Hetkeks, et pole see kes olin
pole pisaraid ei piinasid
pole valu ei haavasid
Tunne Hetkeks, et armastus sinus olen
ma sureksin, et uuesti armastada vaid
olen väsinud kah .....
Tempel..
Justnagu tempel olid Sina
ja mina hauarüüstaja
Sa olid pühitsetud puhtaks
ja mina.. sissetungija..
siis olid mõttes ainult ihad
vaid mida tahtsin saada ma
ei andesta ma endal iial
et selline... just olin ma..
Su tempel alati jääb puhtaks
ükskõik, mis teised arvavad
ma olen Sinu, kuigi kuhtun
ma olen ikka Sinu jaoks..
Saa ütlesid et,:"andestan kõik sul"
kui armastan sind,
vihkan isend,
sest su ma hülgasin
su hinges tapsin.
Südamed lõhkus kell,
armastus suri sel hetkel
vaid sina elad mina kaon
pead vastu seina taon.
Kas andestad mul
sa vastasid kunagi
"andestan kõik sul"
seda ei uskunud toonagi.
Kuis ma endile andestan
ütle saa,
sinuse armumist kadestan,
ma pole enam see,
kes oleks kui pärlikee
sädelus on läind
hing on surnd