Sõnale aprill leiti 70 luuletust (parimad)
aprill, kolm tankat
kardan juba neid
öid valgeid mis une mult
võtavad hõõgub
vahel hommikuni kus
padi kukub voodilt tekk
*
hanede tiivalöök
pea kohal õhus
Emajõe luhal
tuletab meelde taeva all
tagasi üleni nüüd kevad
jõest voolavast
valgete pilvedeni ülal
*
nüüd kased hapras
õrnrohelises vines
päev sinitaeva
suures sügavas süles
pea tõstad sellest üles
*
maituli praksub
õhtut täidab lõkkesuits
et eha järve
värvib kodukaku huik
üksik kusagil kaugel
Aprillikuu vembud
Aprillikuu nüüd viskab vempe
teeb igasugu tempe
Peidab päikest hoolega
pilve kukil joodeldab
Nalju täis on aprilli suu
ümber paisatud on kuu
Taevatähed vihmapiiskadeks on saanud
kuu taevas kõhnemaks on jäänud
Lilled lumehanges külmetavad
jäised külmanäpud õisi näpistavad
Hõlma alla puhub kõle tuul
ära pööranud on aprillikuu
Pea kevad suvele ulatab käe
Õige õitsemise kuu on mai,
aprillis natukene nalja sai.
Kevad alles hakkab ennast näitama,
kamaluga ilu ja rõõmu pilduma.
Põõsa all lumikelluke,
vaatab vastu päikesele.
Soojust jagab veel sinilille silm,
aina soojemaks muutub ilm.
Rõõmsaid päevi tuleb reast
vaata. emadepäev on nende seas!
Ei tule ka kaua oodata suve,
ta lusti täis ja rõõmuga tuleb.
Talv tembutab
Kaua talv veel oma nägu näitab,
oma haardes kevadet kinni hoiab,
päikest lumepilvedesse tirib,
aprillinalju viskab?
Kaua talv veel jäist sõrme näitab,
lumehelbeid taevast lennutab,
valges lumerüüs ringi kondab,
kevadest kõrgemale end upitab?
Kaua veel...
Tädi Sofia sai õndsaks
Perenaine tahab tagasi neitsilikkust
et muuta ära seda tüütust
milleks saanud tema elu
saatus kohtleb teda nagu lelu;
kas tõesti on ta neatud?
hukatusse olemasolu seatud
sellele saaks vastata Taevaisa
soov teda näha on visa;
kirikukellad helisevad pühadel
seal moraalitase kõrge õndsatel
Sofia mõtles, et hakkaks nunnaks
ja oma kohustused põrgu saadaks;
olla ema ja lesk, adjöö
see on kõige nõmedam töö
nüüd pojad omaette jätab
Jumalakotta rahus tõttab;
seal peldikupotil istus
lunastaja Jeesus Kristus
ootas ära junni
mil näppis oma munni;
lõhn .....
Aprill!!
Türil Konnas burksi saab,
kultra möllab COOPis,
kuskil lambad teevad "Mää"
ja muru kaob see hoopis.
Paide suurelt ette võtnud,
nüüd veel saab pealinnaks,
olid kõnelema jõudnud
enne Türit suurde linna.
Ühes jutus veidi tõde,
teises rohkem nalja,
kergeusklikel ei ole
mõtet minna välja.
- Tarmo Selter -
2023
Aprilli algus
Täna on tööpäev
aga vedelesin hoopis kodus
olen viinapudelis nagu allveelaev
mu hinges rohetab loodus;
valetasin naisele
et viin ta ämma poodi
vanamuti hoopis viisin matustele
ta elus keha sinna toodi;
kedagi endaga ei kaasa
sest kohtun võõra isikuga
ei tea kodus abikaasa
et magan teise emasega;
lugesin peaministri lubadust
et hakatakse tõstma mu palka
aga jälle see meedia valedest
ajakirjanikud lollitavad, ka;
ma autos viina kaanisin
keegi võõras mu ees kondab
tema õhku põrutasin
nüüd siga päriselt lendab;
tulin koju teatud asjaolul
päeva lõp .....
Mu naaber on pervert
Naaber viidi kohtusse
ta mu peret halvasti mõjutas
politseis nägin ta arvutisse
seal lugesin, mida päevikusse kirjutas:
"Jälitasin Melissat edukalt jälle
see naine on jumalanna mulle
nii ma ütleksin talle
ning kirjutaksin temast novelle;
ta on õnnistus kõigile meile
ja kandis mu lemmik roosat kampsunit
nii ta oli palju armsam, kui eile
see naine on väärt miljonit;
luurasin teda põõsastes, seda tean
Alfa Beta õde on kaunis tibi
ei jõua oodata, kui ta põõsastesse saan
oo jee, beibi";
paistab, et munapommist ei piisanud
see pigem kõmmutas ta lo .....
Kaval sõber
Vaata, seal Su sõber
seisab, kaval pilk.
On seal peidus tõde
või on naljatilk,
lootes tünga teha,
trikitada Sind,
pärast naerust keha
kõveras, ka hing?
Sina, ole hea,
jälgi, mis ta teeb,
ole kavalam,
seisa tema ees,
kuni enam ta
vastu ju pea
ja välja jutustab,
oma plaanid ka..
- Tarmo Selter -
2023
tänus emale
kui oma plikaohtu emaga
koos saaksin veel põlvitada
sulgunud õitega ülastega õhtu ees
heledas aprillis
rõõm silmis
hetki lahti sõrmitseda
helde olemise seest
tundes koosneme mõlemad
kõiksuse vaikusest
lumede sulaveest
me meeli nilpsab mais
toomingate valge leek
suus sõnu söestab vahel
valus emakeel
saanud saatuseks mõlemal
elus kannatada üksteise eest
aprillis
lööb pärast talve
haljendama põld ja nurm
samamoodi heleroheline
nüüd on jälle elu igavene hurm
mul kahju hakkas
et poisieas pajupill
jäi tegemata
pritsmeid pööreldes
vesiveski koduojale
rõõmust kilgates ehitamata
varandus teele mida
võtta jäi kaasa tulemata
vajunud on igaveseks
Elva jõe põhja kõrvus tuul
lahtistel jääpankadel sõitmine
silme ees Peipsi avarus
pähe hakkav vabadus